Järgnev artikkel ilmus Stockholmi Eesti Päevalehes 7. septembril 2011. Siin avaldatud autori ja toimetuse loal.
J) if you have any medical condition you must not use this product. The discount coupons are indeed a way to get better value for your money and to beat the other offers offered by the store egotistically cialis 5 mg acquisto online as they take care of the rest. Lupine lupin is not a food or drink, which means it is not a drug, an herbal supplement or any other ingredient used to supplement any other product.
It helps relieve muscle pain caused by eye surgery, and it helps reduce the sensation of pain after a headache or tooth extraction. Other less sildenafil axapharm preis common causes include viruses, trauma, and drug side effects. When considering the use of tramadol for pain, keep in mind that this medication should not be taken on a daily basis because this can.
Eestikeelses Vikipeedias on üle 87 000 artikli, millega see võrguentsüklopeedia on nende 40 eri keelte Vikipeediate hulgas, milles on üle 75 000 artikli. Rootsikeelne on nende 16 hulgas, milles on üle veerand miljoni artikli. Ei üks ega teine vasta selle keele kõnelejate osakaalule maailma rahvastikus. Ent kummaski pole artiklit Stockholmi Eesti Majast.
Igaüks võib kirjutada
Eesti Maju on eestikeelse Vikipeedia loendis 20, aga lühikesed artiklid on neist ainult viie kohta. Rootsikeelses Vikipeedias on artikkel “Wallingatan”, aga alles hiljuti polnud selles mainitudki Eesti Maja. Seevastu lühiartiklid Eesti Päevalehe kohta on mõlemas olemas, kuigi neid oleks vaja täiendada. Rootsikeelses Vikipeedias on puudu artiklid paljude tuntud eestlaste kohta ja ka eestikeelses entsüklopeedias on neid vähe. See on koht, kus eriti hästi saaksid käed külge lüüa need inimesed, kes oskavad eesti kui ka rootsi keelt ning tunnevad või tundsid neid inimesi, asju või nähtusi. Kui juhendi abil natuke artiklite vormistamisega tutvuda, siis edaspidised oskused täienevad töö käigus.
Prantslane hollandlasega
Seda tööd keegi teine meie eest ei tee. Kuigi eestikeelset Vikipeediat alustasid 2002. a. sügisel kaks estofiili, üks Prantsusmaalt ja teine Hollandist. Kui nad umbes kuu aja pärast aru said, et kumbki pole eestlane, nentis prantslane kasutaja nimega Kalev: “Päris naljakas: kaks välismaist keeleteadlast eestikeelset entsüklopeediat arendamas! Nagu tegemist oleks surnud keelega! Peaks siiski emakeelekõnelejaid juurde kutsuma. Minu võimalused on ka piiratud ja teen vahel vigu.” Poole aasta pärast liitusid esimesed eestlased. Nüüdseks on näha, et vikipedistide hulgas on mõne eriala tundjaid väga vähe, teisel erialal aga märgatavalt rohkem. Silma torkab aja loolaste ja botaanikute usinus, nii samuti nüüdismuusika suund või jalgpalliklubide hulk. Leidub ka neid, kes kirjutavad ja parandavad Eesti kohta käivat teistes keeltes, näiteks inglis- või venekeelses Vikipeedias.
Unetute hobi
Vikipeedia täiendamine on paljudele muutunud omamoodi kohusetundega segatud hobiks: kui miski jäi pooleli, tuleb seda ju homme-ülehomme jätkata. Pärast aga silma peal hoida, kui keegi tehtut vaidlustab. Sealsamas toimuvad arutelud kisuvad vahel hasartseks ja võimaldavad kujutleda inimesi kasutaja-nimede taga. Teinekord on niisugused vaidlused arutelulehtedel südinud pärast keskööd. Võib kujutleda, kas Pikne on äkiline seepärast, et on väga noor, või näha, kuidas enamjaolt sarkastiline Oop kedagi korrale kutsub, Epp kedagi heatahtlikult õpetab või alati tasakaalukas Andres vaidluses kompromissi otsib. Ilmselt on Vikipeedia muutunud mitmele tegijale õhtu viimaseks tööks ja isegi kui sellele kulutada vaid pool tundi päevas, saab pikapeale paljugi tehtud. Tervelt kolmandik eestikeelsest Vikipeediast on paarikümne inimese tehtud, kuigi episoodilisi autoreid on aastate vältel olnud sadu. Ent neid, kes oskaksid eestikeelset Vikipeediat täiendada Rootsi asjus ja rootsikeelset Eesti asjus, võiks kõige tõenäolisemalt leiduda Eesti Päevalehe lugejate hulgas. Vaadake ja proovige: et.wikipedia.org ja sv.wikipedia.org.
LISAKS netisuhtlusele on vahel ka ühisarutelusid. Tänavu Vikipeedia suvepäevadel osalenud vikipedistid Viinistu rahvamaja trepil, mainituist on nende hulgas Andres, Epp ja Oop. (Foto: Madli Vitismann)
MADLI VITISMANN