Tartu Ülikooli IT-õppejõud Alo Peets oli 2010. aastal esimene õppejõud Eestis, kes kasutas suures mahus Vikipeedia artiklite kirjutamist õppetöös. Tänaseks on tema alustatu tulemusena TÜ üliõpilased kirjutanud juba üle tuhande artikli arvuti riistvaraga seotud teemadel.

I’m just wondering what your opinion on this medicine will be. The only veterinary on the market that i know of is nexium with very good results for ive and ivm Tías vardenafil online rezept with sheep and goats. The new generic drug is made from the active ingredient tadalafil and does not have the risk of side effects commonly associated with the original drug.

Buy doxycycline online safe from india - find the best price. The medicine is also Curepipe used to prevent the occurrence of mild to moderate depression in people. They also do not have the pill to save cost but can be purchased on their own for cheaper.

Palun räägi sissejuhatuseks veidi endast. Millega tegeled ja mis on sinu huvialad?

Asusin 2005. aastal Tartu Ülikoolis õppima füüsikalise infotehnoloogia erialal ja 2010. aastal lõpetasin arvutitehnika eriala magistri. Viimased kümme aastat olen Tartu Ülikooli juures olnud IT-õppejõud. Õpetan IT-ga seotud aineid: alustasin arvuti riistvaraga ja hetkel on minu põhiained operatsioonisüsteemid ja andmeturve.

Tegelen aktiivselt teaduse populariseerimisega, olen ka Eesti Teadushuvihariduse Liidu liige ja koolitan informaatikaõpetajaid. Vabal ajal mulle meeldib reisida.

Milline oli sinu esimene kokkupuude Vikipeediaga? Mis sulle selle juures meeldis või ei meeldinud? Kuidas on sinu hoiakud ajas muutunud?

Ilmselt toimus see juba põhikoolis või keskkoolis, kui pidime tegema referaate. Mäletan, et juba sel ajal võitlesid õpetajad Vikipeedia vastu ja keelasid seda allikana kasutada. 2005. aastal asusin õppima Tartu Ülikooli ja siis sai Vikipeediat õppetöö käigus veelgi rohkem kasutatud. 

Vikipeedia võlu seisneb selles, et inimesed, kes ei tunne end ingliskeelses inforuumis koduselt, jõuavad oma otsingutes eestikeelsetele vikilehtedele. Vikipeedia tuleb Google otsingutes suhteliselt hästi välja.

Mulle meeldib ka see, et kui ma guugeldades jõuan näiteks ingliskeelsele vikilehele, siis sealgi on võimalus erinevaid keeleversioone valida. Saan liikuda eestikeelsesse Vikipeediasse või mõnele muule keeleversioonile. Siin tuleb välja huvitav kultuuriline nüanss – erinevad keeled käsitlevad teemasid erinevalt.

Mis puudutab Vikipeedia usaldusväärsust, siis on oluline mõista, et meil on teadusartiklid ja on nn kollane klikimeedia. Ma arvan, et Vikipeedia on üldhariduskoolide jaoks just seal kahe vahepeal ehk hea moodus saada kiiret usaldusväärset infot oma emakeeles. 

Oma tudengitetele soovitan sageli, et vaadake Vikipeedias ingliskeelsete artiklite viiteid. Vikipeedia viitamissüsteem on hea ja sellega saab usaldusväärsust kontrollida. Kui on usaldusväärsed viited, siis on see hea märk usaldusväärsest sisust. Vikipeedias toimub tegelikult nii eel- kui järelretsenseerimine, kuigi mitte sellisel tasemel nagu teadusartiklite puhul.

Vikipeedia artikkel on väga sobiv esmase ülevaate saamiseks, seal on palju seoslinke, saab edasi liikuda ja vikiartikkel ei seleta vaid üksikut mõistet, vaid annab ülevaate ka kontekstist. Seal on ka tabelid, ülevaated, koondatud informatsioon – väga kiire ja mugav kasutada. Vikipeedia puhul ehk õige märksõna ongi “koondinfo”. 

Mille jaoks oled ise Vikipeediat kasutanud? Oled sattunud ka muudatusi tegema? Miks?

Loen ise aeg-ajalt eestikeelset Vikipeediat, just arvutiriistvara teemal, sest vahelduseks on tore eesti keeles erialaseid tekste lugeda. Ise ma palju muudatusi ei tee, sest vaba aega on vähe. 

Lasksid juba 2010. aastal tudengitel õppetöö osana artikleid kirjutada. Kuidas sa aga selleni jõudsid ja mil viisil see ülesanne korraldatud oli?

Pärast magistri lõpetamist anti mulle ülikoolis prooviks üks ainekursus. Sain endale 200 tudengiga massikursuse Arvutiriistvara II, mis oli kohustuslik kõigile endise füüsika-keemiateaduskonna tudengitele. 

Sellel kursusel oli tavapäraseks ülesandeks referaadi kirjutamine. Mul endal oli värske ülikooli lõpetanuna tekkinud aga vastumeelsus igasuguste referatiivsete tööde osas, sest neid kirjutatakse ainult sahtlisse. Hinde saab kätte, aga see ei oma suuremat ühiskondlikku väärtust. Nii tuligi mõte, et referaadid peaksid olema avalikud ja Vikipeedia tundus selleks just õige keskkond.

Nii sai minust 2010. aastal väidetavalt esimene õppejõud Tartu Ülikoolis, kes rakendas massikursusel Vikipeedia artiklite kirjutamist õppetöö osana. Esimesel aastal läks mul suhteliselt hästi, valmis üle 150 artikli. Selle peale võttis Wikimedia Eesti minuga ühendust ja tegime ka nendega koostööd. Nad käisid järgnevatel aastatel meie kursusel tutvustamas Vikipeedia põhimõtteid ja rääkimas millistele nüanssidele artikli puhul tähelepanu pöörata. Kuna Wikimedia Eesti teadis õppetöö toimumisest, siis nad ei üritanud ka neid artikleid kohe redigeerima hakata, vaid andsid aega lõpuni teha.

Artikli soovituslik maht oli mul ette antud – 15 000 baiti, mis on umbes viis lehekülge. Tudengid esitasid artikli juba Vikipeediasse üles panduna, hindasin ka vormistust ja küljendust. Artikkel moodustas 30% lõpphindest.

Tudengid pidid saatma mulle artikli ka pdf-kujul juhuks kui see Vikipeediast eemaldatakse või kui seda hiljem oluliselt muudeti. Artiklite läbi vaatamiseks kulus mul päris mitu päeva, lisaks retsenseerisid tudengid ka ise üksteise artikleid ja said selle eest punkte. Tagasiside andmine toimus Moodle keskkonnas, mitte Vikipeedias.

Alguses oli arvutiriistvara teemalisi artikleid väga vähe, isegi head näidisartiklit oli raske leida. Praeguseks hetkeks on tehtud minu hinnangul üle tuhande artikli ja teemasid, millest tudengid kirjutada võiksid antud aine raames kirjutada, jääb järjest vähemaks. 

Aga mida üliõpilased sellest arvasid? Kas oled õppejõuna sellest ka mingit kasu saanud, et üliõpilased artikleid kirjutavad?

Tudengite tagasiside oli väga huvitav. Näiteks tõdeti, et “nüüd ei saagi jama kirjutada, sest teised näevad minu kirjutatut”. See iseloomustab hästi seda suhtumise muutust referatiivsesse töösse, sest nüüd pidid nad looma artikli avalikus keskkonnas, mis hiljem jääb nähtavaks. Nad kirjutasid küll anonüümse kasutajanime alt, kuid pidid siiski oma nime alt õppejõule artikli esitama.

Vikipeedias on samuti hästi näha redigeerimise ajalugu, mis näitab mulle, kas artikkel on valminud õigeaegselt ja kas tudeng on teinud seda ise. Plagiaadijuhtumeid on olnud vähe ja peamiselt seisnevad need google tõlkega tehtud tekstide kasutamises.

Tudengite jaoks oli see ülesanne kasulik, sest nad said aru, kuidas Vikipeedia töötab, mis on selle olemus ja samuti nad õppisid vikisüntaksi kasutamist.

Vikipeedia artiklid on olulised, sest praegu on veel võimalik kirjutada asjadest ja nähtustest eesti keeles ning see aitab seda oskust hoida. Inglise keel tungib jõuliselt peale ja nii on ka ülikooliõppes juba inglise keel domineerimas. Seepärast on eriti tähtis, et eestikeelseid materjalid ja terminid oleksid hõlpsasti kättesaadavad. Eriti IT-valdkonnas, kus sageli eestikeelseid tekste napib ning kohalikke termineid niiväga ei kasutatata.

Minu arust on Vikipeedia ikkagi haridusprojekt ja seda võiks täiendada kõige enam just läbi õppetöö. Ei ole mõtet oodata spetsialistidelt Vikipeediasse artikleid, sest nende aeg on liialt kallis. Küll aga võivad seda teha üliõpilased, kes selle käigus ka ise uusi teadmisi omandavad.

Kas on olnud suuri õnnestumisi, mida tahaksid eriti välja tuua? Või muidu huvitavaid lugusid, mida mainida?

Suur õnnestumine on eelkõige panus Vikipeediasse – rohkem kui tuhat artiklit on ikkagi päris hea tulemus. Pärast minu 2010. aasta kursust hakkasid mitmed teisedki seda kasutama, samuti hakkas Wikimedia Eesti seda võimalust rohkem reklaamima.

Õnnestumine on ka see, et kuigi alustasin Vikipeedia kasutamist õppetöös kümme aastat tagasi, siis jätkavad arvutiriistvara aine tudengid tänaseni selle ülesande kasutamist.

Kuidas saaks rohkem õppejõude sellesse tegevusse kaasata? Kas peaks?

See ülesanne on hea siis, kui õppeaines on ette nähtud referatiivne osa või kirjalik töö. Selle osa saab edukalt Vikipeediasse üle viia. Esimesel korral võib  ülesandega olla pisut rohkem segadust, aga usun, et Wikimedia Eesti saab ka appi tulla, rääkida kogemuslugusid või tutvustada Vikipeedia olemust.

Hindamise osa peab tegema õppejõud ise, kuid seda peab ta tegema nii ehk teisiti. Edukalt saab kasutada ka kaastudengite retsenseerimist. 

Võib-olla tasub liikuda ka sotsiaal- ja ajaloovaldkonna õppeainetesse, kus teemasid veel jagub ja kus vikiartikli kirjutamist tänapäeval vähem kasutatakse. IT ainevaldkonnas hakkavad teemad juba ammenduma. 

Võib-olla tasuks teha Vikipeediat tutvustavad õppelaagrid õppejõududele ja näidata neile ka edulugusid.

Vaatama peaks ka gümnaasiumi ja põhikooli astmetesse, kus juba tehakse referatiivseid uurimusi. Koolitada välja õpetajaid, teha neile head õppematerjalid ja Vikipeedia olemust tutvustavad videod.

Milliseid õpetussõnu jagaksid õppejõule, kes soovib samasuguse ülesandega katsetada?

Julgustan kõiki proovima! Lugege kogemuslugusid ja võtke Wikimedia Eesti appi.

Küsimusi esitas Pille Priks.

Intervjuu valmis seerias “Vikipeedilisi vaatlusi“.