Kuidas e-hääletada stiilselt ja targalt — nagu vikipedist

Posted on

Ühel hetkel sai selgeks, et sel kevadel tavalist füüsilist üldkoosolekut ei tule ning peame täielikult orienteeruma kaugosalusele. Kui videokonverentsi formaati võis pidada tüütuks, aga COVID-19 oli juba sundinud sellega harjuma, siis salajase hääletuse korraldamiseks polnud ideed ei MTÜde seaduse uuendusi kiirkorras tagant tõukaval vabaühenduste liidul ega tundunud sobivat ka ükski meile taskukohane veebiplatvorm. Õnneks suudavad vikipedistid end ise aidata. Ja mitte ainult ei saa e-hääletatud, vaid teevad seda silmapaistvalt targalt ning stiilselt.

Hakkasime üldkoosolekut plaanima aasta alguses, kuid selgus, et märtsikuus seda tavapärasel viisil korraldada ei saa. Seega otsustasime, et üldkoosoleku väljakuulutamise hetkel peab meil olema igal juhul plaan, kuidas viia see vajadusel läbi täiesti digitaalselt. Wikimedia Eesti juhatuse liikmena ja juba rohkem kui poole tosina aasta pikkuse kogemusega e-hääletuse küsimuste torkimisel eeldasin, et lepime ühingus kas mõne veebiplatvormi kasutamise või siis olude sunnil avaliku hääletusega juhatuse valimisel.

Suur oli aga mu üllatus, kui baasnõuete poolest sobivate ja suuremate Wikimedia harukontorite poolt kasutatavad veebiplatvormide hinnad algasid neljakohalistest summadest, ligilähedaselt sobivad tasuta keskkonnad nagu Adoodle ei võimaldanud üldkoosolekutel tüüpilist volikirjade edastamist — kuid seda ei võimaldanud üllatuslikult ka kohalikud platvormid, mille puhul polnud samas täidetud ka elementaarsed läbipaistvuse garantiid. Alternatiivina terendava avaliku hääletusega polnud liikmed aga valmis leppima.

Lihttekst ja pseudonüümid

Loomulikult oleksin võinud pakkuda ühingus kasutamiseks mõnda lihtsamat salajase elektroonilise hääletuse skeemi, aga e-hääletuse debattides osalenuna ei tundunud mulle realistlik, et mõni neist kõigile võiks nii hästi sobida, et me jõuaksime selle põhimõtetes kokkuleppele. Ettepanek rätepatöö kasutamiseks tuli Teele Vaalmalt, kes kogenud vikipedisti endastmõistetavusega ütles, et hääletame pseudonüümidega — nagu me oleme harjunud tegema Vikipeedias.

Kuna kogukonnas pole siiski päris kõik vikipedistid pseudonüümsed või on pseudonüümide taga olevad isikud pool-avalikud, siis pidime otsustama, kuidas me hääletuseks kasutavad pseudonüümid jaotame. Kaalusime alguses usaldusisiku kaasamist, kes seda meie eest teeks, kuid lõpuks leidsime, et miks mitte kirjutada maksimaalselt lihtne Pythoni skript, mis sellesama töö ära teeb ja mida on suur osa meie liikmetest võimeline väikse pingutusega lugema.

Eva Lepikult tuli ettepanek, et pseudonüümid olgu ladinakeelsed taimenimed, ja edasi arutasime plaanitava hääletussüstemi korralise nädalakoosoleku jätkuna Ivo Kruusamäe ja Teele Vaalmaga juba tunni-paari jooksul enam-vähem detailideni läbi. Veendusime, et pärast pseudonüümide edukat väljajagamist võib hääle andmine toimuda täiesti avalikult mistahes meie kontrollile mitte alluvas tekstitoimetuskeskkonnas, mis säilitab muudatuste ajaloo.

Kui kirjutasin järgmiseks hommikuks näidisskripti, siis lisasin meiliaadressidele etteantud taimenimede nimekirjast juhuslikkuse alusel määratavate pseudonüümide lõppu kindluse mõttes kolmest numbrist koosneva koodi — kõik pseudonüümid said kujule narcissus567, mis pole vormiliselt harjumuspäratum kui Vikipeedia kasutajad nagu Juhan121, Jaan513, Amherst99 või Pelmeen10. See pole küll hädavajalik meede, aga muudab vähem tõenäoliseks kellegi pseudonüümi äraarvamise ega muuda süsteemi oluliselt kohmakamaks.

Elektroonse koosoleku kord

Järgmiseks etapiks oli selle selle kontseptsiooni lahti seletamine liikmetele. Selleks panin kirja oma seniste kogemuste kohaselt optimaalseima videokoosoleku korra, mis pidi sisaldama eelkõige avalikke hääletusi, mida olin eri vormides ja skaalades kogenud juba hulga rahvusvaheliste MTÜde juures vähemalt 2012. aastast. Minu senine kogemus oli, et rohkem kui pooled osalejaid on siiski kuskile füüsiliselt kokku tulnud ja kuigi enamik hääletusi on avalikud, siis salajase hääletamise jaoks peab oma hääle volitama mõnele usaldusväärsele kohalolijale, kes siis hääletab kas oma äranägemise või volitaja täpsete juhiste järgi — mida volitaja võib anda ka mõnes otsesuhtlust võimaldavas kanalis.

Seekord aga oli vaja lisada pseudonüümide jagamise ja nende kasutamise korraldus ja sammud juhuks, kui midagi valesti läheb. Ja nagu võib lugeda iga teise saksa häkkeri T-särgilt: “Was kann da schon schief gehen?

Me ei panustanud niivõrd sellele, et meil on igaks olukorraks ette valmis lahendus, vaid pigem sellele, et nii meie kui häältelugemis- ja jagamiskomisjoni kui ka digitaalse kultuursuse mõttes mõttes äärmiselt kõrgelt arenenud hääletusel osalejad saavad süsteemist aru ning suudavad teha mõistlikke otsuseid — suudavad ju väga erineva iseloomu ja veendumustega vikipedistid kamba peale toimetada ühte ja sama tekstidokumenti nii, et tulemuseks on igati kvaliteetne entsüklopeediaartikkel. Mis lihtteksti vormis hääletusdokumendi täitmine siis ära ei ole?

Meie olukorras eeldasime alustuseks ka, et üldkoosolekul osalevatel liikmetel pole väga suurt motivatsiooni teiste liikmete tuju rikkuda, hakates näiteks iga sekund häältedokumenti sisust tühjaks tegema või korraldama muid meeleheitlikke diversiooniakte, mis oluliseks segaks hääletamist. Vikipedistid nimelt selliseid vandaale eriti ei salli.

Kõik 19 on välja saadetud!

Tuleb tunnistada, et meie eeldused pidasid seekord paika. Järgnevas videos oleme käivitanud meie kolmese komisjoni valvsa pilgu all Ubuntu värske paigaldausega arvutis sealsamas avalikust Githubist alla laaditud Pythoni skripti, mille toimetas töökorda oma esimesi Pythoni katsetusi tegev Ivo. Siin seletab Ivo protsessi laivis Wikimedia Jitsi-platvormi kaudu ühingu üldkoosolekul osalevatele liikmetele:

Pärast pseudonüüme edastava Pythoni skripti käivitamist ja häälte kokkulugemist allkirjastas häältelugemis- ja jagamiskomisjon hääletajate nimekirja, Pythoni skripti ja logid. Need materjalid edastati koos üldkoosoleku protokolliga liikmetele ülevaatamiseks. See on vikipedistide arusaam sellest, kuidas viia elektroonilises keskkonnas läbi salast hääletust, säilitades samas kontrolli protsessi üle, tehes kõike lihtteksti vormingus ja olles samal ajal võimelised seletama asjade käiku endale ja oma kolleegidele.

Postitus on täieneb lähima ööpäeva jooksul veel oluliste tõdemuste, piltide ja protsessikirjeldustega.

Top