Kuidas e-hääletada stiilselt ja targalt — nagu vikipedist

Posted on

Ühel hetkel sai selgeks, et sel kevadel tavalist füüsilist üldkoosolekut ei tule ning peame täielikult orienteeruma kaugosalusele. Kui videokonverentsi formaati võis pidada tüütuks, aga COVID-19 oli juba sundinud sellega harjuma, siis salajase hääletuse korraldamiseks polnud ideed ka MTÜde seaduse uuendusi kiirkorras tagant tõukaval vabaühenduste liidul. Ei tundunud sobivat ka ükski meile taskukohane veebiplatvorm. Õnneks suudavad vikipedistid end ise aidata. Ja mitte ainult ei saa e-hääletatud, vaid teevad seda silmapaistvalt targalt ning stiilselt.

It is prescribed to treat the depression, anxiety or stress associated with premenstrual dysphoric disorder. In fact, i can't remember when i last Colfontaine lotrisone price had a period! Generic cephalexin (cefalexin, cephalexin, cephalexin) belongs to a group of antibiotics called.

Your friends and family will be able to easily find you even though you remain anonymous. In tadacip 20mg kaufen order to avoid the risks of corticosteroids, they must be used carefully and with the knowledge of their side effects, including those related to long-term use. If it is possible, do not take it with food or drink.

Hobby lobby, that the affordable care act, or obamacare, would not require employers to provide contraceptive coverage, and employers had the freedom to opt out of the coverage. However, if you have a very sensitive liver, you would require special promethazine with codeine preço precautions to prevent liver damage. Some of these agents, including the selective estrogen receptor modulator (serm) tamoxifen, were not only associated with increased risk of thromboembolic events (myocardial infarction or stroke), but were associated with increased risks of bone fracture and osteoporosis.

Hakkasime üldkoosolekut plaanima aasta alguses, kuid selgus, et märtsikuus seda tavapärasel viisil korraldada ei saa. Seega otsustasime, et üldkoosoleku väljakuulutamise hetkel peab meil olema igal juhul plaan, kuidas viia see vajadusel läbi täiesti digitaalselt. Wikimedia Eesti juhatuse liikmena ja juba rohkem kui poole tosina aasta pikkuse kogemusega e-hääletuse küsimuste torkimisel eeldasin, et lepime ühingus kas mõne veebiplatvormi kasutamise või siis olude sunnil avaliku hääletusega juhatuse valimisel.

Suur oli aga mu üllatus, kui baasnõuete poolest sobivate ja suuremate Wikimedia harukontorite poolt kasutatavad e-hääletuse platvormide hinnad algasid neljakohalistest summadest. Ligilähedaselt sobivad tasuta keskkonnad nagu Adoodle ei võimaldanud üldkoosolekutel tüüpilist volikirjade edastamist. Ent seda ei võimaldanud üllatuslikult ka kohalikud platvormid, mille puhul polnud samas täidetud ka elementaarsed läbipaistvuse garantiid. Alternatiivina terendava avaliku hääletusega polnud liikmed aga valmis leppima.

Lihttekst ja pseudonüümid

Loomulikult oleksin võinud pakkuda ühingus kasutamiseks mõnda lihtsamat salajase elektroonilise hääletuse skeemi. E-hääletuse debattides osalenuna ei tundunud mulle aga realistlik, et mõni neist kõigile võiks nii hästi sobida, et jõuaksime selle põhimõtetes kokkuleppele. Ettepanek rätsepatöö kasutamiseks tuli Teele Vaalmalt, kes kogenud vikipedisti endastmõistetavusega ütles, et hääletame pseudonüümidega — nagu me oleme harjunud tegema Vikipeedias.

Kuna kogukonnas pole siiski päris kõik vikipedistid pseudonüümsed või on pseudonüümide taga olevad isikud pool-avalikud, siis pidime otsustama, kuidas me hääletuseks kasutavad pseudonüümid jaotame. Kaalusime alguses usaldusisiku kaasamist, kes seda meie eest teeks. Lõpuks aga leidsime, et miks mitte kirjutada maksimaalselt lihtne Pythoni skript, mis sellesama töö ära teeb ja mida on suur osa meie liikmetest võimeline väikse pingutusega lugema.

Eva Lepikult tuli ettepanek, et pseudonüümid olgu ladinakeelsed taimenimed, ja edasi arutasime plaanitava hääletussüstemi korralise nädalakoosoleku jätkuna Ivo Kruusamäe ja Teele Vaalmaga juba tunni-paari jooksul enam-vähem detailideni läbi. Veendusime, et pärast pseudonüümide edukat väljajagamist võib hääle andmine toimuda täiesti avalikult mistahes meie kontrollile mitte alluvas tekstitoimetuskeskkonnas, mis säilitab muudatuste ajaloo.

Kui kirjutasin järgmiseks hommikuks näidisskripti, siis lisasin meiliaadressidele etteantud taimenimede nimekirjast juhuslikkuse alusel määratavate pseudonüümide lõppu kindluse mõttes kolmest numbrist koosneva koodi. Kõik pseudonüümid said kujule narcissus567, mis pole vormiliselt harjumuspäratum kui Vikipeedia kasutajad nagu Juhan121, Jaan513, Amherst99 või Pelmeen10. See pole küll hädavajalik meede, kuid muudab vähem tõenäoliseks kellegi pseudonüümi äraarvamise ega muuda e-hääletust oluliselt kohmakamaks.

Elektroonse koosoleku kord

Järgmiseks etapiks oli selle selle kontseptsiooni lahti seletamine liikmetele. Selleks panin kirja oma seniste kogemuste kohaselt optimaalseima videokoosoleku korra. Elektroonne üldkooosolek pidi eelkõige sisaldama avalikke hääletusi, mida olin eri vormides ja skaalades kogenud juba hulga rahvusvaheliste MTÜde juures vähemalt 2012. aastast. Minu senine kogemus oli, et rohkem kui pooled osalejaid on siiski kuskile füüsiliselt kokku tulnud. Kuigi enamik hääletusi on avalikud, siis salajase hääletamise jaoks peab oma hääle selles formaadis volitama mõnele usaldusväärsele kohalolijale. See usaldusisik hääletab siis kas oma äranägemise või volitaja täpsete juhiste järgi. Neid juhiseid võib volitaja reaalajas anda ka mõnes otsesuhtlust võimaldavas kanalis.

Nüüd oli aga vaja lisada pseudonüümide jagamise ja nende kasutamise korraldus ning sammud juhuks, kui e-hääletusega midagi valesti läheb. Ja nagu võib lugeda iga teise saksa häkkeri T-särgilt: “Was kann da schon schief gehen?

Me ei panustanud sellele, et meil on igaks olukorraks ette valmis lahendus. Pigem püüdsime tagada, et nii meie kui häältelugemis- ja jagamiskomisjoni kui ka digitaalse kultuursuse mõttes mõttes äärmiselt kõrgelt arenenud hääletusel osalejad saavad süsteemist aru. See tagab võimekuse teha mõistlikke otsuseid — suudavad ju väga erineva iseloomu ja veendumustega vikipedistid kamba peale toimetada ühte ja sama tekstidokumenti nii, et tulemuseks on igati kvaliteetne entsüklopeediaartikkel. Mis see lihtteksti vormis hääletusdokumendi täitmine siis ära ei ole?

Meie olukorras eeldasime alustuseks ka, et üldkoosolekul osalevatel liikmetel pole väga suurt motivatsiooni e-hääletuse kulgu ja teiste liikmete tuju rikkuda. Miks peaks keegi tahtma näiteks iga sekund häältedokumenti sisust tühjendada või korraldada muid meeleheitlikke diversiooniakte? Vikipedistid selliseid vandaale eriti ei salli.

Kõik 19 on välja saadetud!

Tuleb tunnistada, et meie eeldused pidasid seekord paika. Järgnevas videos oleme käivitanud meie kolmese komisjoni valvsa pilgu all Ubuntu värske paigaldusega arvutis häältejagamisskripti. Laadisime selle alla sealsamas avalikust Githubist varamust, töökorda toimetas selle oma esimesi Pythoni-katsetusi tegev Ivo. Siin seletab Ivo e-hääletuse protsessi laivis Wikimedia Jitsi-platvormi kaudu ühingu üldkoosolekul osalevatele liikmetele:

Pärast pseudonüüme edastava Pythoni skripti käivitamist ja häälte kokkulugemist allkirjastas häältelugemis- ja jagamiskomisjon hääletajate nimekirja, Pythoni skripti ja logid. Need materjalid edastati koos üldkoosoleku protokolliga liikmetele ülevaatamiseks. Seejärel edastati need kohturegistrile, mis registreeris e-üldkoosoleku koos selle osaks olnud salajase hääletusega. Sellega sai kinnituse, et rätsepatööna loodud e-hääletus vastab seaduse nõuetele. Me ei teinud aga järeleandmisi põhimõtete osas. Võisime pärast üldkoosolekut südamerahuga kinnitada, et hääletus vastas ka meie arusaamadele läbipaistvast ja ühingu liikmeid kaasavast digidemokraatiast.

See on vikipedistide arusaam sellest, kuidas viia elektroonilises keskkonnas läbi salajast hääletust ja säilitada samas kontroll protsessi üle. Tehes seda kõike lihtteksti vormis, kasutades lihtsaid ning kõigile tuntud tööriistu, on asjade käik jälgitav ja arusaadav nii meile endile kui ühingu liikmetele. See hoiab ära kahtlustused ja küsimused e-hääletuse manipulatsiooni ja võltsimiste kohta.

Kasutatud pseudonüümse hääletuse protseduuri näitlikustab selle edasiarendusena loodud veebiteenus Pseudovote.net, mis võimaldab avaliku teadetetahvliga salajase hääletuse eri variatsioone ise läbi katsetada. Küsimuste korral võtta ühendust autoriga aadressil tramm@infoaed.ee vm kanalis. Veidi pikema ingliskeelse kokkuvõtte leiad mu blogist.

Top