Muudetud aruanne lõpphääletusele 9. juuliks
Cephalexin dosage for uti, diarrhea, bvse, cramps, nausea and other common side effects of cephalexin - You could always https://massage-experte.com/90639-metformin-1000-preis-180-stück-145/ ask me to come back with different samples. One can only imagine how exhilarating it will be to work for a professor in an undergraduate program.
If you or someone else in your household has flu symptoms, it’s important to seek medical attention immediately. They have the potential to https://shogazi-manufaktur.de/6864-viagra-kaufen-rossmann-51484/ help you get your body working again. Periactin , a protein containing an igg fc part and an ftsj-like domain, is involved in the cell division process.
16. juunil võttis Euroopa Parlamendi Õiguskomisjon vastu parandusettepaneku piraadipartei saadiku Julia Reda valmistatud autoriõiguse reformi raportile (muudatused kaldkirjas). Parlament, vastavalt komitee tekstile,
Tsiteeritud parandus läheb Euroopa Parlamendi täiskogu istungil hääletusele 9. juulil, kus käsitletakse Reda raporti tervikteksti.
Aruandes oli esialgselt ettepanek ühtlustada praegused erinevused panoraamivabaduse küsimuses kogu Euroopas (vt kaarti), pakkudes ühtse standardi, mis lubaks püsivalt avalikes kohtades asuvate teoste kujutisi vabalt kasutada.
Sellegipoolest võttis komitee kolm ühele häälte ülekaaluga vastu Prantsusmaa saadiku Jean-Marie Cavada ülaltoodud paranduse, mille kohaselt oleksid sellised kujutised äriliseks kasutamiseks keelatud, välja arvatud autoriõiguse omaniku eriloaga. Kuna parandus muudab raporti selle punkti algsele mõttele vastupidiseks, on raporti autor Julia Reda ise selle muudatuse vastu.
Nõutav luba
Selle asemel, et lubada inimestel teha ja avaldada oma fotosid ehitistest ja mälestistest avalikes kohtades — nagu neid on näha iga-aastasel fotovõistlusel “Kultuurimälestised Vikipeediasse” või paljudes autori enda tehtud fotodega raamatutes — oleks äriliselt kasutuskõlblike videote, fotode, maalide, või joonistuste kasutamine lubatud ainult kõigi lubade olemasolu, autoritasude maksmise ja/või üksnes otsesõnu konkreetseks kasutuseks lubatud piltide kasutamise korral. (Vikipeedia ei võta vastu kujutisi, mida ei saa vabalt kasutada ükskõik mis otstarbel.)
See teeks lõpu mitmetes riikides pikka aega kestnud traditsioonile, mille kohaselt avalik ruum kuulub kõigile. Näiteks Ühendkuningriigis ning Iirimaal ulatub see tava tagasi 1911. aastal vastu võetud autoriõiguse seaduseni, kus esmakordselt pandi kirja erandid autoriõiguses ning millele viitavad muuhulgas 1988 Ühendkuningriigi Autoriõiguse, disaini ja patentide seaduse paragrahv 62 ning 2000 Iirimaa Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste seadus. (Teiste riikide kohta vt c:Commons:Freedom of panorama).
Ilma sellise loata välja antud raamatute staatus muutuks ebaselgeks; enamik avalikku kunsti kujutavaid pilte Vikipeedias läheks kaduma; tulevikus muutuks arhitektuuri ja avalikku kunsti täpsemalt illustreerivate raamatute (või isegi neid teoseid kujutavate visandivihikute) avaldamine oluliselt keerulisemaks ning kallimaks.
Mida saab teha
Ehkki õiguskomisjon hääletas suure ülekaaluga panoraamivabaduse vastu, lubab enamik EL liikmesriike avalikes kohtades tehtud fotode vabakasutust; lisaks sellele olid siseturu komitee saadikud, kellele kuulus selles küsimuses õiguskomisjonile nõuandev roll, varem soovitanud sellise fotograafia lubamist kogu ELis.
Seega on täiesti võimalik, et 9. juulil toimuval parlamendihääletusel võib teisipäeval vastu võetud klausel läbi kukkuda, kui õnnestub veenda piisaval hulgal parlamendiliikmeid õiguskomisjoni praeguse parandusettepaneku vastu astuma. Järgmise kolme nädala jooksul loeb iga kiri või pöördumine, mis murelikelt kodanikelt saadikuteni jõuab.
Kui oled ELi kodanik, siis võta maksimaalse mõju saavutamiseks eraldi ühendust kõigi oma riiki esindavate saadikutega ning palu neil edastada oma mure nende rühma seisukoha koordineerimise eest vastutavale saadikule — näiteks Ühendkuningriigis oleks konservatiivide esindaja Sajjad Karim (poolt?), leiboristide seas Mary Honeyball (ebakindel?) — ning lasta neilt küsida kinnitust, et grupp on vastu raportis muudetud klauslile selle praegusel kujul ning kaitseb täit õigust kasutada avalikes kohtades tehtud fotosid, antud juhul praeguse Ühendkuningriigi seaduse raames. Sel moel võid täpselt teada saada grupi praeguse seisukoha (mispuhul võid leida, et saadikut tuleks ümber veenda). Nii saab ka gruppi koordineerivat saadikut teavitada kõigist muredest, millega rühma poole on pöördutud, ja ta võib suurema tõenäosusega vastata kolleegi edastatud küsimusele kui otsesele pöördumisele.
Nagu iga sellise kirja puhul, on mõju palju suurem, kui kiri on isiklik. Miks on teile isiklikult tähtis õigus avalikke kohti pildistada ning tehtud fotosid mis tahes eesmärgil kasutada?
Võib-olla olete teinud mõne pildi, millel on teile eriline tähtsus? Kas seda on kasutatud ärilistel eesmärkidel? Või olete teinud uuringuid, mille tähtsaks osaks on olnud ulatuslikult illustreeritud materjal raamatukogudest, -poodidest või internetist? Mida rohkem räägid isiklikest kogemustest ning miks see teema on sulle tähtis, seda enam tõuseb su kiri teiste hulgast esile, seda suurem on kirja mõju. Eriti oluline on teadvustada saadikutele asjaolu, et ainult mitteärilise kasutuse õigusest ei piisa.
Kuidas ennast kuuldavaks teha
Saadikud saavad lugematul hulgal e-kirju, viimasel ajal eriti just Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheliste kaubandusläbirääkimiste teemal (TTIP). Kahjuks ei vasta kõik saadikud saabunud kirjadele. Vastuse saamise šanssi on võimalik suurendada, saates trükitud koopia kirjast postiga otse Brüsselisse — selliseid kirju on raskem ignoreerida.
Tavaliselt on kõige lihtsam ja tõhusam moodus võtta esmalt tasuta kõne saadiku kabinetti või siis helistada, kui kirjutasid neile rohkem kui nädal aega tagasi ning pole seni saanud vähemalt osalistki vastust.
Mis iganes vastuse sa saad, vasta ja pea saadikuga ühendust — kas tänamaks saadikut rahuldava vastuse eest, või selleks, et viisakalt selgeks teha, miks see sulle vastumeelt on.
Aitamaks luua laiemat kampaaniat
Kampaania avalikke kohti kujutava fotograafia kaitseks ei saa võita, kui sellest jääb mulje kui Vikipeedia algatusest, mis toob kasu üksnes Vikipeediale endale. Avalikku ruumi peaks igaüks saama jagada, nautida või taunida. Mida laiemalt me seda kampaaniat teeme, mida rohkem hääli suudame kuuldavaks teha, seda tõenäolisem on selle õnnestumine.
Seepärast mõtelge lisaks omaenda meelsuse avaldamisele ka teistele, kes võivad olla projektist huvitatud, ning teavitage ja julgustage neid oma seisukohta väljendama, olgu need siis kutseorganisatsioonid, ametiühingud, koduloolased, kodanikeühendused, kunstnikud, arhitektid, kirjanikud, kirjastajad, ajakirjanikud, teadlased või kuulsused; kes iganes hoolib end ümbritsevast keskkonnast ning õigusest sellest lugeda ja rääkida. Kes tahes teile pähe tuleb, kelle sõnavõtul on mõju: ärgitage neid arvamust avaldama enne 9. juulit. Wikimedia sõsarorganisatsioonid üritavad kontakteeruda teiste ühendustega, kuid on võimalik, et paljugi saavad tõhusamalt korda saata motiveeritud üksikisikud rohujuure tasandil. Organisatsioonide ühised ressursid võivad olla väga piiratud.
Aadressil c:Commons:Freedom of Panorama 2015 asub keskus kampaania ideede, vahendite ja arutelu tarbeks. Registreeruge, kui teil on ideid või soovite mingil muul moel projektis kaasa lüüa, ja aidake koguda andmebaasi loodud kontaktidest, saadetud kirjadest ning saadud vastustest.
Taustateave
2014. aastal ametisse nimetatud Euroopa Komisjon on kuulutanud, et üks nende prioriteet on tõhustada “digitaalset ühisturgu”, sealhulgas uuendada Euroopa autoriõiguse seadusi. Täpsemalt puudutab see 2001. aasta autoriõiguse direktiivi (seda nimetatakse ka “infoühiskonna direktiiviks”), kus on nimekiri lubatud autoriõiguse eranditest, mida liikmesriigid on valikuliselt või osaliselt rakendanud. Selle tulemusena näeb Euroopa autoriõiguse seadustik välja nagu lapitekk.
Euroopa Parlament teatas, et avaldab kehtivate õigusaktide kohta oma raporti ja ettepanekud. Just selle raporti kavandi kinnitas õiguskomisjon teisipäevase (16.06) hääletusega. Võimalusest kirjalik raport esitada haaras kahe käega kinni Julia Reda — ainuke europarlamendi saadik Piraadiparteist. Reda pakkus välja, et kõik, mida on vähegi võimalik liberaliseerida, peaks olema liberaliseeritud, sealhulgas tuleks autoriõiguste kestust vähendada 70 aastalt 50 aastale. Reda on osutunud suurepäraseks kommunikeerijaks, nagu näitab tema raporti teemaline veebileht. Tema ametissenimetamine ning ettepanekud tõid aga kaasa võimsa vastulöögi, eelkõige Prantsuse valitsuse ning eurosaadikute poolt, kes näisid Reda raportit võtvat peaaegu isikliku solvanguna.
Redal õnnestus läbirääkimistel ülejäänud komiteega saavutada kompromissid enamiku oma raporti punktide puhul. See on viinud tulemuseni, mida tema peab pöördepunktiks autoriõiguse üle käivas debatis, kuid mida on ka kritiseeritud kui lahjendatud, ebamäärast ning väheambitsioonikat lahendust.
Panoraamivabaduse ja selle täieliku ärilise kasutamise erandi vastu on tegutsenud mitmete kirjastajate lobistid, kes on propageerinud pigem laiemat litsentseerimist kõigis valdkondades kui erandeid autoriõiguses, samuti litsentsiagentuurid, kes toetavad seisukohta, et autoriõigusega kaitstud teoste taaskasutamine peaks olema lubatud ainult tasuliselt ning õigus avaliku ruumi fotograafiale on nagu väike kivi, mis suure vankri kraavi ajab, vaatamata autorite ja kirjastajate huvidele, kes praegusele seadusele tuginevad. Sõna on võtnud mitmete fotopankade esindajad riikidest, kus puudub panoraamivabadus, kartes mõnede oma liikmete eksklusiivsete õiguste kadumist. Lisaks sellele suhtuvad paljud parlamendiliikmed antipaatiaga sellistesse internetiteenusepakkujatesse nagu Google (aga ka firmad nagu Amazon ja Apple ning erinevad voogesituse teenusepakkujad), mida arvatakse teenivat suuri kasumeid toimetuleku piiril virelevate Euroopa loovinimeste arvel.
Neile argumentidele tuginedes on mitmed õiguskomisjoni saadikud (kelle hulka kuulub ka täieliku panoraamivabadusega liikmesriikide, muuhulgas Suurbritannia saadikuid) esitanud esialgseid muudatusettepanekuid, mille järgi avalike kohtade pildistamine oleks lubatud, kuid piiratud üksnes mitteärilise otstarbega.
Järgnevad arutelud näisid liikuvat kompromissettepaneku poole, mille kohaselt eemaldatakse mitteärilisuse tingimus. Need lootused aga luhtusid pärast Prantsuse saadiku Cavada ning ühe Kreeka sotsialistist saadiku — kusjuures mõlemas riigis puudub panoraamivabaduse traditsioon — tuliseid kõnesid, kus mõlemad mõistsid hukka kunstnike tööde pealt raha teenimise ilma vastava kompensatsioonita (isegi juhul, kui õigused avalikule kunstile on järelnoppimine — täiesti ebaoluline uute hoonete ning uue kunsti loojate seisukohast, kuid tohutu väärtusega, kui jutt on õigusest teost avalikult kujutada või seda käsitleda).
Pidades silmas selliseid vastuväiteid, katkestasid nii paremtsentristliku Rahvapartei kui ka vasaktsentristliku Sotsiaaldemokraatliku partei grupikoordinaatorid kompromissiläbirääkimised Redaga komiteesiseste grupisidemete säilitamise huvides. “Parteidevahelised eriarvamused olid liiga suured.” Selle tulemusena võttis komitee vastu veelgi tugevama parandusettepaneku panoraamivabaduse vastu, kui mõni saadik oli esialgu nõudnud: mitte ainult keelata loata ärilistel eesmärkidel kasutamine, vaid ka mitte selgesõnaliselt lubada mis tahes mitteärilistel eesmärkidel kasutamist. Paljude parlamendiliikmete seisukoht tingimusteta korduvkasutuse osas kajastub hästi ühes muudatusettepanekus, mis napilt läbi ei läinud ning mis kutsus komisjoni üles “vältima uute ärihuvide parasiitlikku arengut autorite ja nende õiguste arvelt”.
Reda raport läheb parlamendi täiskogus hääletusele neljapäeval, 9. juulil. Ehkki ametlikult n-ö “omaalgatuslik”, mitte otseselt seadusandlik, on sel raportil eeldatavasti suur mõju Euroopa komisjoni tegeliku autoriõiguse reformi seaduseelnõu kujundamisel (mis eelduste kohaselt toimub septembris), näidates, mida parlament leiab vastuvõetava olevat ja mida mitte. Nagu Reda ütleb: “See ei ole seaduslikult siduv, mistõttu on see vaid nii oluline, kui oluliseks inimesed seda peavad. Ja inimesed leiavad selle olevat ülimalt olulise, kõik on selle pärast äärmiselt ärevil. … Nad [kirjastajad ja muud õiguste valdajad] on andnud käesolevale aruandele avalikkuse silmis suure tähtsuse, minnes sel teemal täiesti pööraseks.”
—-
Tõlge: Joonas Loide
Teksti originaal: https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Wikipedia_Signpost/2015-06-17/In_focus