9. mail tehti teatavaks parimad Vikipeedia keeletoimetajad. Keeletoimetamistalgud toimusid sellel aastal juba kuuendat korda ja ühtekokku on talgute käigus toimetatud 2693 artiklit. Talguid korraldab Eesti Keeletoimetajate Liit.

Sellel aastal osales keeletoimetamistalgutel kokku 19 toimetajat. Paljud neist on osalenud mitmel korral ning üks osaleja ka kõigil kuuel talgul. 

Vikipeedia vajab pidevalt abikäsi, seetõttu on alati hea meel iga uue tulija üle. Wikimedia Eesti andis sel aastal välja uue tulija stipendiumi Jonathan Darvish-Kojorile.

Uurisime Jonathanilt, mis teda Vikipeediasse tõi ja mida ta keeletoimetajana arvab Vikipeedia tekstide kvaliteedist.

Palun räägi sissejuhatuseks veidi endast. Millega tegeled ja mis on sinu huvialad?

Paar aastat tagasi kolisin linnast maale, armastan teha aiatöid ning kasvatan eesti maakanu. Suvel võtan kihnu maalambad. Huvitun kirjandusest ja ajaloost, poliitikaga hoian end samuti kursis. Sügisel asun õppima Tartu ülikooli etnoloogia erialale.

Vikipeedia kasutajakonto on sul loodud sellel (2023) aastal, kas varem/enne seda ka Vikipeediaga oled kokku puutunud? Kuidas jõudsid muudatuste tegemise juurde?

Vikipeediasse tahtsin esimesi muudatusi teha juba 10-aastaselt, kui avastasin, et mu lemmikkorvpalluri lehte pole mitu aastat uuendatud. Peagi mõistsin, et õigete paranduste tegemiseks jääb siiski teadmistest pisut vajaka.

Nüüd, kümme aastat hiljem, sain Vikipeedias uuesti kätt proovida. Et kaalun tulevikus eesti keele õpetajana töötamist, siis otsustasin ajateenistuse jooksul oma gümnaasiumiaja teadmisi värskendada. Eelmisest sügisest alates andsin paar korda kuus eesti keele eratunde, jaanuari lõpus aga liitusin keeletoimetamistalgutega. Peamurdmist pakkusid talgutel toimetatud artiklid tundide andmisest kindlasti rohkem.

Mis sulle Vikipeedia juures meeldib või ei meeldi? Kas on midagi, mis on olnud Sinu jaoks keeruline?

Meeldib see, et Vikipeedia ei saa kunagi valmis ning et parandamisvõimalusi on lõputult. Kuna enamasti pidin toimetama väikesel telefoni- või tahvelarvuti ekraanil, siis seetõttu minu keeletoimetuse kvaliteet pisut kannatas. Kui tulevikus veel artikleid toimetan, siis üritan rohkem panustada viidete uuendamisse ja nende korrektsesse vormistamisse. Üldiselt oli Vikipeedias vormistamise tehnika siiski lihtne.

Olles toimetanud palju tekste, kuidas hindad Vikipeedia keelelist kvaliteeti? Milliseid probleeme veel märkasid?

Keeleline kvaliteet on Vikipeedias väga kõikuv. Mõnes artiklis valitseb täielik keeleline sasipundar, millest läbi närida on paras väljakutse. Ma ei olnud varem endale teadvustanud, et keeletoimetaja töö võib nii keeruline olla. Lisaks keeletoimetajatele vajab Vikipeedia kindlasti ka sisutoimetajaid.

Mida ütleksid neile, kes küll loevad Vikipeediat, aga pole kunagi vajutanud “Muuda “ nuppu? 

Kus viga näed laita, seal tule ja aita!

Küsimusi esitas Pille Priks

Fotod: Abhi Sharma / CC BY 2.0 ja erakogu

Intervjuu valmis seerias “Vikipeedilisi vaatlusi“.