Naised Vikipeediasse!

Posted on
Augsburg_Schaezlerpalais_Mattes_2013-05-05_(26)
Augsburg Schaezlerpalais Mattes, Autor: Bartholomäus Zeitblom, litsens: CC BY 2.0 de

Rootsis resideeruv kasvatusteadlane, naisajaloo uurija, ühiskonnakriitik ja ajakirjanik Evelin Tamm tõstatab oma blogis avaldatud artiklis: kirjeid: Eesti naise sõna: Lilli Suburg, Marta Sillaots ja ajaloolised allikad http://evelintamm.blogspot.com.ee/2013/08/eesti-naise-sona-lilli-suburg-marta.html probleemi, kuidas saaks eesti naise sõna leida tee avaliku diskursuse ühisruumi. Sest naisajakirjandus on tema hinnangul Eestis tänaseni marginaalne ja eraldunud ajakirjanduse ääremaadele pea kättesaamatutesse nurkadesse. Naisajaloo uurimisega on lugu veelgi nutusem. Emantsipatsiooniprobleemidest ja naisliikumisest on ilmunud vaid kaks terviklikku teost ja needki on Eesti Vabariigi kaasaegsete autorite poolt kirja pandud. Tegu on populaarteaduslike käsitlustega, mitte teaduslike ajalooliste uurimustega. Eesti nais(soo)ajaloo uurimisest on Evelin Tamm pidanud Eesti Teaduslikus Seltsis Rootsis ettekande, mis on internetis kättesaadav. Kirjanikult ja ühiskonnategelaselt Helmi Mäelolt, kelle algatusel hakati aastal 1923 tähistama Eestis emadepäeva on avaldatud Eesti tänaseni ainuke naisajaloo tervikkäsitlus „Eesti naine läbi aegade“ (Lund 1957, kirjastus Varrak 1999). Raamat sisaldab tänini kõige terviklikumat ülevaadet eesti naisajaloost, pakkudes välja naisajaloo periodiseeringu ning esitades paljude tuntud naiste biograafilised andmed ja lühitutvustuse. Selle teose saamisloost saab lugeda taas tänu Evelin Tammele siit: https://naised.net/2013/09/24/helmi-maelo-sammud-edasi-eesti-naine-labi-aegade-saamislugu/

The fda approved cipro and its generic equivalents on june 23, but they took effect on november 15. The prednisone side effects of your doctor will likely include weight sportfully gain, insomnia and a general feeling of well-being. The medicine works by blocking the enzyme responsible for making the hormone nitric oxide, which causes erections.

If you are looking for more information about a particular brand-name drug, you can look online at the fda's drug information page for that drug. Priligy is a brand of olanzapine (olanzapine) a drug developed by pfizer that is Quaraí prices for paxlovid approved by the fda. The fda approved generic lipitor for the treatment of high cholesterol in 1997.

Teadupärast peetakse 8. märtsil rahvusvahelist naistepäeva. Sestap pole midagi imestada, et Vikipeedias on käimas Naiste ajaloo kuu. Alates 04. märtsist on käimas sisutalgud „Nähtamatud naised, kuulmata lood“, mis kestavad 9. aprillini. Talgute raames luuakse ja tõlgitakse Vikipeedias naisi käsitlevaid artikleid. Üritus leiab aset ühenduses rahvusvahelise artiklivõistlusega The Women You Have Never Met. Justnimelt naiste ajaloo kuu raames toimuv ja Iberocoopi korraldatav üritus leidis esmakordselt aset aastal 2015. Aktiivsematel talgulistel on võimalik võita auhindu rahvusvahelisel võistlusel. Osaleda võivad kõik, keda huvitab Vikipeedias naisi käsitlevate artiklite toimetamine, täiendamine või tõlkimine. Aktiivsemad osalejad antakse üles rahvusvahelisele võistlusele, kus jagamisele lähevad 100$ Amazoni kinkekaardid. Tõlkeartiklid lähevad arvesse ka Vikipeedias paralleelselt toimuvatel kuni 21. Aprillini kestvatel tõlketalgutel. Osalemiseks tuleb tõlgitud artikkel kirja panna ka tõlketalgute registreerimislehele. Peaauhinnaks on 1000-eurone reisitšekk.

Teine populaarteaduslik käsitlus on Jaan Poska tütrelt, eesti õigusteadlaselt, naisõiguslaselt ja ajakirjanikult Vera Poska- Grünthalilt, kes asutas kodu rasedatele, kel polnud kuhugi minna. Teos kannab pealkirja „Naine ja naisliikumine“ (1936), sisaldades tänuväärse ajajoone maailma ja eesti naisliikumises aset leidnud sündmustest.

Eesti Kirjanduse Seltsi poolt välja antud koguteoses „Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur“ on aastal 1926 ilmunud poliitiku, feministi, ajakirjaniku, prantsuse keele õpetaja  ja naisliikumise algatajalt, juhtfiguurilt Marie Reisikult, kelle sünnist möödus veebruaris 130 aastat ja kellele pühendatud juubelinäitust saab Okupatsioonide Muuseumis vaadata 30. aprillini.  ülevaateartikkel „Naisliikumisest Eestis“
 http://evelintamm.blogspot.com.ee/2012/12/naisliikumine-eestis-marie-reisik-1926.html Tegu on ühe esimese ülevaatega naisliikumise ajaloost. Evelin Tamm juhib tähelepanu kui julgelt ja millises tähenduses kasutab Marie Reisik sõna „feminist“.  Ajaloolane Kai Reinfeldt on kirjutanud internetis kättesaadava bakalaureusetöö teemal „Naise emantsipatsiooni küsimus Eestis 1920.aastatel Postimehe ja Päevalehe põhjal“.  Naisliikumise suurkujudest on avaldatud võrdlev artikkel Linda Eenpalust ja Marie Reisikust kui naisliikumise Pätsist ja Tõnissonist. http://paber.ekspress.ee/arhiiv/1999/33/Areen/Naisajalugu.html  Reisikust on tänini terviklik käsitlus vajaka.

Virgo_inter_Virgines_IMG_1383
Virgo inter Virgines, Autor: Master of the Legend of Saint Lucy

Eelpool tõstatud probleemi lahendamisel tulebki appi Vikipedia, kes tänavuse Ladyfesti programmis korraldas õpitoa, et naised Vikipeediasse tuua. „Meil on väga vähe naisi, kes sõna võtavad. Aga kes julgekski sõna võtta, kui igale vähegi edumeelsemale avaldusele järgneb torm?“, küsib Evelin Tamm ja toob näiteks Lydia Koidula klassiõe Lilli Suburgi loo, kes 130 aastat tagasi asutas esimese eesti naistele mõeldud ajakirja „Linda“ ning kes võlgneb oma kirjandusliku karjääri kohtumisele Carl Robert Jakobsoniga, kes saksakeelse hariduse saanud piigat maakeeles raamatut välja andma ärgitas. Aastal 1877 ilmus autobiograafiline „Liina“. Ajaloolise tõe huvides tuleb mainida, et esimese eesti naisena läks kõnetooli siiski C. R. Jakobsoni õde Natalie-Johanson –Pärna aastal 1882, kes kõneles Eesti Kirjameeste Seltsi koosolekul eesti naise haridusest. Ilmselgelt oli Natalie julge mõte kõnepulti astuda ja naiste hariduse teemal sõna võtta omas ajas erakordne. Kõne pealkirjaga „Eesti Tütarde Haridus“ leiate DIGARi lingina E. Tamme artiklist http://evelintamm.blogspot.com.ee/2012/12/esimesed-eesti-naised-konepuldis.html

E.Tamm sedastab, et naised saavad ise teisi naisi esile tõsta neist kõneldes ja kirjutades. Peamsielt ongi naised ise need, kes kirjutavad naistest ja naistele. Selleks, et oma arvamust avaldada, asutasid hakkajad naised oma häälekandjad, avaldasid oma raamatuid. Lilli Suburg polnud selles mõttes erand, küll aga oli tema ja tema kaasaegsed oma vabameelse maailmavaate poolest revolutsioonilised ning teedrajavad, seda ka naiste hariduse eestkõnelejatena. Nii Suburg kui Johanson-Pärna olid koolide asutajad. Haritud inimese püüd vaimse tegevuse ja eneseteostuse poole võib talupoeglikus kontekstis tunduda arusaamatuna. Avalikest rünnakutest hoolimata kasvas Linda lugejate ja Lilli Suburgi kooli õpilaste hulgast teadlike ja iseseisvate naiste esimene põlvkond.  Nende hulgas on Marie Reisiku ema Liisa ja kaasaegsed haritud avaliku elu tegelased, nagu Miina Hermann (Härma), Aino Tamm, Mari Raamot, Anna Haava, Helena Taar ja paljud teised. Suburgi tütarlastekoolist said tüdrukud ju peale hea hariduse, mis võimaldas neil ka iseseisvalt, nt. õpetajana leiba teenida, kaasa ka naist väärtustava suhtumise: kinnituse sellele, et naisel on vajadus ja õigus haridust saada, et naine on iseseisvana mehega võrdväärne ja temalgi on õigus eneseteostusele. 19. sajandi lõpu Eesti oludes, mis Tsaari-Venemaa Balti provintsina oli muust ilmast kultuuriliselt ja majanduslikult mahajäänud, oli sellise hariduse võimalus harukordne. Vt. http://feministeerium.ee/reisik-ja-suburg-eesti-esimesed-feministid/

Suburgi ajakirjanduslikku, haridus-ja naisõigusalast tegevust on Aino Undla-Põldmäe käsikirjalises uurimuses 1935. aastast käsitletud pealiskaudselt (vt. Annuk, Eve, Taasavastatud Lilli Suburg, Ariadne Lõng (2003), lk.217-223, https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/d58bd5f7-3fdc-4508-9436-6a0151477f21). Kuid oma uurimuses toob Undla-Põldmäe  rõhutatult esile Suburgi ande filosoofilise olemuse ning ande iseärasusena intellektuaalse ande ülekaalu ja tituleerib teda esimeseks naisfilosoofiks. Suburg ei teinud kirjandust kirjanduse pärast, vaid tema loome kandis endas sotsiaalset sõnumit. Suburgi ilukirjanduslik anne ei saanud areneda õiges suunas ja ka sotsiaalsete olude piiratud ei võimaldanud vaba arenguvõimalust. „Lilli kogu elu juhtmõtteks on ratsionalistlikust usukäsitusest, idealistlikust filosoofiast, positivistlik-realistlikust sugemetest kogutud suur inimarmastus.“, tõdeb Undla-Põldmäe.

__________
Artikli autoriks on Wikimedia Eesti vabatahtlik Margit-Mariann Koppel

Top