Tartu Ülikool on Vikipeediaga seotud ettevõtmistes mitmeti kaasa löönud. Neist kõige suurejoonelisem on olnud koostöös MTÜ-ga Wikimedia Eesti ellu viidud neljaaastane projekt Miljon+, mille eesmärk oli hoogustada vikiartiklite kirjutamist ja teha seeläbi ühiskingitus Eesti 100. sünnipäevaks. Praeguseks esindusürituseks on aga kujunenud Eesti Keeletoimetajate Liidu eestvedamisel korraldatavad Vikipeedia keeletoimetamistalgud, mis pärjati 2021. aastal auväärse keeleteo tiitliga. Üheskoos oleme aastate jooksul korraldanud mitmesuguseid artiklikonkursse, töötubasid, teabepäevi jm, mis on tihendanud koostöösuhteid.
You can use a variety of herbs to suppress ovarian function. I https://villascosa.it/55147-viagra-cialis-farmacie-64580/ have not had any side effects to speak of from it. The good news is that you can find many answers here.
If you feel lightheaded while taking the capsule, take an extra dose or take the entire capsule with liquid. Buy prednisone https://autofficinaadige.it/13390-comprare-viagra-originale-con-ricetta-67802/ online from trusted online pharmacy. It is also used to prevent breakage of hair in the hair.
_ja_Mart_Noorma_(Vikipeedia_s%C3%B5ber_2017).jpg)
Peale avalikkusele mõeldud ürituste on Tartu Ülikool toetanud eestikeelse Vikipeedia arengut ka mõneti varjatumalt, lõimides Vikipeediaga seotud ülesandeid õppetöösse. Teadaolevalt märgib 2010. aasta aega, mil Vikipeedia artikli kirjutamise ülesannet hakati laialdaselt kasutama Tartu Ülikooli IT eriala õppetöös. 2011. aastast on lastud erialaseid Vikipeedia artikleid kirjutada mitmesugustes väljendusõpetuse ainetes üle ülikooli. Peale sisuloome on keskendutud artiklite keelekasutusele, pakkudes üliõpilastele võimalust keeletoimetada Vikipeedia artikleid. Kõik see teenib kindlat eesmärki: muuta üliõpilaste õpikogemus võimalikult tähendusrikkaks.
Vikipeedia artikkel väljendusõpetuse ainetes
Kuna Vikipeedia artikli kirjutamine on üks ülesandeid, mida laseme väljendusõpetuse aines üliõpilastel teha, leidsime end alatihti küsimuse eest, kuivõrd tõhus ikkagi on see ülesanne kirjutamisoskuse arendamise seisukohalt. 2018. aastal saadud hea õpetamise grant võimaldaski muude tööülesannete kõrvalt just selle küsimusega teaduslikus plaanis tegelda.
Et selgitada välja, kuidas kasutatakse vikiülesannet õppetöös, ning leida viise, kuidas ülesannet edasi arendada, tegime fookusrühmaintervjuud väljendusõpetuse õppejõudude, õppeassistentide ja üliõpilastega. Selgus, et kõigis ainetes ja rühmades on ülesanne rajatud mitmeetapilisele kirjutamisprotsessile, mille väärtuslikem osa on nii õppejõududelt, õppeassistentidelt kui ka kaasüliõpilastelt saadav tagasiside ja võimalus selle põhjal artiklis muudatusi teha. Nii nagu mistahes muul kirjutamisülesandel, on ka Vikipeedia artiklil põhineval ülesandel omad plussid ja miinused, kuid vähemalt osa miinuseid on võimalik töökorralduslike muudatuste kaudu hõlpsasti kõrvaldada. Üksikasjalikud uurimistulemused on esitatud artiklis „Üliõpilaste akadeemilise kirjaoskuse arendamine Vikipeedia ülesande kaudu“, samuti tutvustasime neid 2019. aastal Donostias toimunud konverentsil Wikimedia+Education.
Jätku-uuringus töötasime õigusteaduse üliõpilaste rühmale välja Vikipeedia artikli ülesande, et nad õpiksid keerulistest erialastest teemadest avalikkusele lihtsamalt kirjutama. Kirjutamise ajal pidasid õpilased õpipäevikut, mis andis aimu nii õnnestumistest kui ka ette tulevatest raskustest. Üldistavalt võib väita, et kuigi väikseid tagasilööke võib ette tulla igaühel, on kirjutamisprotsess üldjuhul muretum siis, kui kirjutamiseks on leitud huvipakkuv teema.
Uue teadusprojekti keskmes üldhariduskoolid
Et uurida Vikipeedia õppeotstarbelist kasutust edasi, koostasime 2022. aasta alguses Wikimedia Foundationi teadusfondi projektitaotluse. Esitatud 29 projektist sai rahastuse üheksa. Nende hulka kuulus ka meie projekt „Vikipeedia kasutamine õppetöös: õpilaste ja õpetajate vaade“, mis kestab augustist 2022 maini 2023.
Projekti eesmärk on välja selgitada, millised on Eesti üldhariduskoolide õpilaste ja õpetajate arusaamad Vikipeediast ning kuidas kasutatakse Vikipeediat õppetöös. Kavas on kaks uuringut: 9. ja 12. klassi õpilased täidavad veebiküsimustiku, mis annab ülevaate nende kogemustest Vikipeedia õpiotstarbelise kasutusega, ning õpetajad osalevad fookusrühmaintervjuus, mis võimaldab neil jagada oma arusaamasid Vikipeediast ja selle kasutamisest enda ainetes. Plaanime jõuda vähemalt kümnesse kooli, sh 400 õpilaseni ja 60 õpetajani üle Eesti.
Projektimeeskonda kuuluvad peale minu Tartu Ülikooli haridusteaduste kaasprofessor Marvi Remmik, eesti kirjanduse lektor Andrus Org, eesti keele lektor Ann Siiman, emakeeleõpetuse nooremlektor Maigi Vija ning bakalaureuseõppe üliõpilased Egeli Lõbus ja Marilin Lõhmus. Wikimedia-poolne kontaktisik on Ivo Kruusamägi, kes nõustab meid Vikipeediaga seotud tehnilistes ja muudes küsimustes.
Ülikoolitöö kõrvalt töötavad projektimeeskonna liikmed Marvi Remmik ja Andrus Org ka tegevõpetajana Tartu koolides. Seetõttu on neil peale teadlase vaate olemas ka praktiku vaade. Andrus Oru sõnul on vaja Vikipeedia kasutamist uurida seetõttu, et kogu Vikipeedia teadlikkus saab alguse üldhariduskoolidest ning tänases inforuumis on oluline, et noored oskaksid kasutada ja kriitiliselt hinnata eri veebiallikaid. Õpetajate roll Vikipeedia võimaluste tutvustamisel on sealjuures kaalukas, mistõttu on vaja suurendada nende teadlikkust sellest, kuidas kasutada Vikipeediat didaktilistel eesmärkidel õppetegevuses.
Praeguse uuringu tulemusi on kavas kõrvutada ka Wikimedia Eesti 2010/2011. õppeaasta uuringu omadega, et vaadata, kuidas on kasutuskogemused kümmekonna aasta jooksul muutunud. Toona osales uuringus 263 õpilast ja 44 õpetajat 15 koolist üle Eesti.
Lõpetuseks tulen tagasi alguse ehk projekti Miljon+ juurde. Kui Sirli Zupping projektiga Miljon+ alustas, käis ta välja mõtte, et Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituuti võiks luua Vikipeedia uurimise labori. Labori mõõtu praegune teadustegevus välja ei anna, kuid vähemasti esimesed sammud selle suunas on tehtud.