“Vikitsitaadid on tänuväärne võimalus oma kaustad sahtlist välja võtta ja tähendusrikkust ka teistega jagada.”

Posted on

Intervjuu Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu Tammelinna harukogu lugejateenindaja Aimi Tedresaluga 26. mai 2022.

You need to take a dose of this medicine for a period of 7 to 10 days. The only other viagra soft ricetta thing i can’t stand is it’s habit of making me feel like i’m going to be sick when i get a cold. It is used to treat an infection called feline infectious peritonitis (fip), a life threatening disease that affects the lining of the cat’s abdomen.

Prednisolone works by blocking the action of the body’s own corticosteroid. Side effects may be more common and severe with a drug that is not as Nizhniy Tagil lady era viagra prezzo well tolerated. Version of the program and you do not need this program to install the.

Tartu Linna Keskraamatukogu, autor: Ivo Kruusamägi, CC BY-SA 4.0

Kui kaua Te olete raamatukogunduses töötanud ning kuidas selle töö juurde sattusite?

Olen sel alal veel väga värske ehk alustasin raamatukogude aasta alguses (2022). Lugemine on olnud minu suurim armastus ja kirg juba lapsepõlvest alates ning soov seda teistega jagada mind raamatukokku tööle tõigi.

Mis valmistab Teile oma töö juures enim rõõmu?

Kindlasti on rõõm viibida iga päev heas seltskonnas, seda nii vaikival kujul raamatute näol kui ka inspireerivate kolleegide ja heatahtlike lugejate seltsis. Raamatud võivad pakkuda nii lihtsalt meelelahutust argielust põgenemisest kui ka aidata teha elumuutvaid otsuseid. Alati on rõõm, kui külastajad oma lugemismuljeid meiega jagavad. Samuti on tore lisaks igapäevatööle osaleda erinevate ürituste korraldamises ja projektides. Eelmistest vähem väärtuslik ei ole ka raamatukogu külastajate mitmekülgne abistamine.

Erinevad tehnoloogilised lahendused, digitaalsed andmebaasid jms on muutunud mäluasutuste töö igapäevaseks osaks. Kui palju on raamatukogutöötaja amet viimase paarikümne aasta jooksul muutunud?

Palusin, et sellele küsimusele vastaks kolleeg Tartu Linnaraamatukogust Halliki Jürma:

„Raamatukogud on muutunud seoses andmebaaside ja digitaalsete lahenduste kasutuselevõtuga paindlikumaks ja kättesaadavamaks. Info meie kogude kohta saab mugavalt kätte E-kataloogist ESTER (E-kataloog ESTER), ka raamatute tellimine, pikendamine võib tänu sellele toimuda kodust lahkumata. Osad raamatukogudes ja teistes mäluasutustes tehtavad andmebaasid sisaldavad digiteeritud materjale ja on kasutajale arvuti kaudu kättesaadavad. 

Tegelikult puutume kõigis eluvaldkondades üha rohkem kokku vajadusega tunda hästi arvutit ja nutiseadmeid ning tihti on inimestel kõige lihtsam abi küsida just raamatukogust. Raamatukoguhoidjad peavad lisaks raamatute komplekteerimisele ja laenutamisele olema hästi kursis erinevate infokanalite, andmebaaside ja maailmas toimuvaga. Seega, kõigi nende tehnoloogiliste uuenduste taustal on raamatukoguhoidjad praegu rohkem infojagajad ja ka koolitajad, et anda nõu meie külastajatele, kuidas  uusi võimalusi kasutada ja selles infotulvas meie ümber paremini hakkama saada.“

Millisena näete raamatukogude rolli tänapäeva ühiskonnas?

Näen raamatukogudel tänapäeva ühiskonnas väga olulist rolli. Raamatukogud ei ole enam ammu lihtsalt raamatute laenutamise kohad, vaid kultuuri- ja kogukonnakeskused, mis pakuvad mitmekülgset tegevust, infot ja toetust kõigile. Hommikused esimesed külastajad on tavaliselt eakad, kes tulevad ajalehti lugema või arvutit kasutama. Pärastlõunal saabuvad koolilapsed mängima ja sõpradega koos olema. Raamatukogus saab muu hulgas vaadata näitusi, laenutada lauamänge, kasutada õmblusmasinat, osaleda harivatel loengutel, samuti teha vajalikke toiminguid nagu printimine.

Millised on raamatukogutöötaja kõige olulisemad omadused?

Hea raamatukogutöötaja on abivalmis, sõbralik, loovalt mõtlev, paindlik, avatud meelega. Ilma infotehnoloogiapädevuseta samuti ei saa ja lisaks see, et raamatukogutöötaja kogu aeg loeb, on suisa iseenesestmõistetav. 

Vikipeedia on teatavasti üks maailma tuntumaid netientsüklopeediaid ning Vikitsitaatid mõneti kui killuke ilukirjandust suures informatsiooni meres. Kas Teie kogemus Vikitsiaatide täiendamisel kinnitab seda?

Tsitaatide kogumises pole iseenesest midagi uut, sest endale meeldivaid mõtteid on inimesed aegade jooksul ikka kaustadesse kirjutatud. Vikitsitaadid on tänuväärne võimalus oma kaustad sahtlist välja võtta ja tähendusrikkust ka teistega jagada, kui on selleks vaid soovi.

Millised on Teie varasemad kokkupuuted Vikipeediaga?

Hindan väga vabatahtlikku õhinapõhist ühisloomet ja tarbin Vikipeediasse kogutud infot meeleldi. Kindlasti ei tohi aga siingi unustada allikakriitilisust ning kainet mõistust.

Mis kõnetas Teid valituks osutunud tsitaatide puhul: kas neid kõiki ühendab miski?

Ühendav joon minu tsitaadivalikus on inimeseks olemise võlu ja valu. Paljud mu lemmikkirjanikud kuuluvad n-ö kadunud sugupõlve. Pean lugu ka eesti kirjandusklassikast ja luulest.

Milline fiktiivne tegelaskuju kirjandusest on Teie isiklik lemmik? Mis on temas Teie jaoks erilist?

Päris ühest lemmikut ei ole, kuid kindlasti ei saa mööda vaadata ühe eesti kirjanduse tüviteksti Oskar Lutsu “Kevade” tegelaste assortiist, keda võib pidada ka eestlastele omaste arhetüüpsete joonte esindajateks.

Kuidas saaks Teie hinnangul erinevate Vikiprojektidega, nagu käimasolev raamatukogude aastale pühendatud tsitaadiprojekt, tuua rohkem inimesi kirjanduse juurde?

Inimesele “õnge andmine” ehk huvi äratamine millegi vastu, nii et ta tahaks sellega iseseisvalt edasi tegeleda, on kahtlemata tänuväärt tegevus. Kahjuks on kaasaegses ühiskonnas kirjandusele palju konkurente, mille tarbimine on mugavam ja lihtsam. Pean oluliseks rohkema tähelepanu pööramist lastele ja noortele, et neis kujuneks harjumus lugeda rohkem kui kooli soovituslik kirjandus.

Kas soovitaksite oma kolleegidel teistes raamatukogudes samuti antud projektis osaleda ning miks?

Raamatukoguhoidjad on tavaliselt väga toimekad inimesed, kel igasuguseid erinevaid asju teoksil, kuid võimalusel soovitan kindlasti osaleda. See on hea võimalus endale tähendusrikkana tunduvaid mõtteid ka laiema maailmaga jagada ja kunagi ei tea, kes just Sinu jagatud mõttest olulist inspiratsiooni saada võib.

 

Intervjuu viis läbi WMEE mäluasutuste projektijuht Kerdo Kristjan Tamm.


2022. aasta on raamatukogude aasta, mille kutsus ellu Kultuuriministeerium. Teema-aastat veab koostöös 870 raamatukoguga Eesti Rahvusraamatukogu. Kogu teema-aasta programmi leiab www.raamatukogudeaasta.ee.

Top