Mida tegi Wikimedia Eesti 2019. aastal?

Posted on
Välk Saaremaa kohal. Autor: Tanel Nook. Litsents: CC BY 4.0. Parim loodusfoto võistlusel Teadusfoto 2019

Wikimedia Eesti peamiseks eesmärgiks on edendada Vikipeediat ja seda toetavaid projekte ning toetada vabalt kasutatava haridusliku, teadusliku, kultuurilise ja ajaloolise teabe kogumist, säilitamist ning levikut eesti ja võru keeles. Möödunud aasta oli ühingu jaoks igati tegus ning allpool toome välja mõned meie arvates olulised teetähised 2019. aastast.

Omaette oluliseks verstapostiks oli kindlasti eestikeelse Vikipeedia kasv Baltimaade suurimaks vaba sisuga entsüklopeediaks! Miljon+ ambitsioonikaks eesmärgiks seatud miljoni artiklini me küll ei jõudnud, kuid 2019. aastal täitus 200 000 artikli piir ning eesti Vikipeedia möödus artiklite arvult leedukeelsest.

“Eesti Vikipeedia on kogukonnaprojekt – meie ühine teadmuspank”

Mart Noorma arutles 2019/2020 avaüritusel selle üle, miks on tähtis kirjutada eestikeelsesse Vikipeediasse artikleid samal ajal, kui masintõlke vahenditega on võimalik kogu maailma entsüklopeediaid kvaliteetselt tõlkida. Eestikeelse Vikipeedia privileeg masintõlgitud artiklite ees on just Eesti-kesksus – kõik, mis puudutab Eesti kultuuri, Eesti inimesi ja ühiskonda ning eesti keelt. Tegemist on originaalloominguga, millel on väärtus maailma mastaabis. Eestikeelne Vikipeedia väljendab keele- ja kultuurikogukonnas talletatud teadmisi ja arusaama maailmast – see on meie kõigi ühine teadmuspank. 

Liikmete ja vabatahtlike kaasamine Wikimedia Eesti tegevusse ei 2019. aastal nii edukas kui algsed plaanid ette nägid. Loodud vabatahtlike tööde turg võiks olla hea tehniline abivahend, kuid see ei asenda süstemaatilist tööd vabatahtlikega. Edaspidiseks eesmärgiks ongi tutvustada aktiivsemalt vabatahtlike rolle Vikipeedia ökosüsteemis ning edendada suhtlust kogukonnas.

Koostöö haridusasutustega

Jätkus koostöö laienemine haridusasutustega. Vikipeediasse leidsid tee Eesti Lennuakadeemia tudengid ning 2020. aastasse jääb koostöö alustamine Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga. Seejärel on enamusel Eesti kõrgkoolidel õppeaine või mitu, kus tudengid panustavad veebientsüklopeedia arengusse ning edasise laienemise tarbeks peaksime vaatama juba näiteks kutsekoolide poole.

Üheks eesmärgiks koostöös ülikoolidega on edendada üliõpilaste iseseisvat panust Vikipeediasse. Kuna me ei kogu täpset statistikat tudengite loomingu kohta, siis täpseid numbreid ei ole hõlbus välja tuua. Eelkõige rõhume pigem sellele, et tudengid oleksid Vikipeediaga tuttavad ning kirjutaksid järjepidevalt artikleid, seega otsene kontroll artiklite kirjutamise üle ei ole olnud ka prioriteet. Olgugi, et ülikoolides toimuvad aeg-ajalt loengud Vikipeedia tutvustamise ja artiklite kirjutamise kohta, on artiklite kirjutamine muutunud iseseisvamaks ja ei nõua enam Vikipeedia poolset otsest suunamist.

Üldhariduskoolidest on Vikipeedia rindel kõige aktiivsem Kadrioru Saksa Gümnaasium. 2019. aastal kirjutasid selle kooli õpilased 33 vikiartiklit, millest parimate autoreid ka tunnustasime. 

Muuseumikoostöö

Wikimedia Commonsi keskkonda laaditakse jätkuvalt üles erinevaid kunstiteoseid, nii näiteks on nüüd kasutajatele kättesaadavaks Konrad Mägi ja Nikolai Triiki maalide digireprod. Koostöö Tartu Kunstimuuseumiga jätkub ning lisaks plaanime automaatset üleslaadimist Eesti muuseumide veebivärava (MuIS) keskkonnast Commonsi keskkonda. Erinevad muuseumid on küll andnud ligipääsu enda materjalidele, kuid materjalidega töötamist on siiani takistanud vabatahtlike puudus ja rahastus, et palgata spetsiaalselt muuseumimaterjalidega töötav inimene. Üheks perspektiiviks on küll digikultuuri aasta 2020.

2019. aasta juunis valmis kood LoodusmuuseumBot’ile ning augustist oktoobrini laadis automaatprogramm üles 6270 pilti. Tegemist oli esimese automaatse massilise üleslaadimisega Eestis ning 2020. aastaks ootame võimekust laadida üles kahekordne arv pilte. Automaatprogrammi kasutamine annab meile uusi võimalusi arendamaks koostööd eri muuseumitega. 

Sammallooma Phylloporina furcata võrkjas koloonia. Foto: Tiit Hunt. Litsents: CC BY-SA 4.0

Oleme arendanud virtuaalnäituste ideed ning hetkel on oleme keskendunud sellele Eesti muuseumite põhiselt, nii näiteks on kokkulepped olemas Eesti Loodusmuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumiga. Esimeseks virtuaalnäituseks oli “Müstiline ürgmeri” koostöös Eesti Loodusmuuseumiga. Plaanis oli koostöö näituste vallas ka Põhjamaadega, kuid see jäi sealsete partnerite vähese huvi tõttu esialgu katki. 

Wikidata keskkonda on nüüdseks kantud kõik Eesti raamatukogud peale kooliraamatukogude. Eesti raamatute dokumenteerimine Wikidatasse on hetkel pausil ning piiratud ressursside tõttu on plaanis keskenduda pigem filmidele, mille kohta info saamine on lihtsam ja potentsiaalne väljund oleks suurem. 

Eesti teadusfoto kampaania ja näitus olid edukad. Lisaks ülemaailmse võistluse organiseerimisele ja uue kohaliku võistluse korraldamisele külastas nii suuremaid kui ka väiksemaid Eesti linnasid rändnäitus parimatest fotodest, mida sai näha nii väiksemates kunstimajades kui ka näiteks Riigikogu hoones.

Vabakultuuri liikumine

Direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul oli 2019. aastal üks aktiivseid valdkondi meie tegevuses. Wikimedia Eesti on hoidnud teemat aktuaalsena nii meedias kui esitanud omapoolseid soovitusi otsustajatele, lisaks vedasime Tallinnas teemakohase protesti korraldamist. Näeme, et Wikimedia Eesti aktiivne tegevus on kandnud vilja. Juhatuse esimees Eva Lepik, kes on olnud autoriõiguste teemal üks kõneisikuid, valiti ka üheks aasta vabatahtlikuks ning pälvis tunnustuse Eesti president Kersti Kaljulaidilt. Tähelepanu all on olnud ka autoriõiguste käsitlemine ja materjalide kasutamine Vikipeedia kontekstis, fookuseks on olnud nii Tartu Ülikooli tudengid kui ka meediaväljaanded. 

Kogukonnategevused

Kogukonna edendamise raames toimusid mitmed koosolekud ja erinevad üritused. Nii pidasime näiteks Tallinnas kui Tartus jõulupeod ning tähistasime Eesti Loodusmuuseumis ja Tartu Kunstimuuseumis eestikeelse Vikipeedia sünnipäeva. Lisaks oleme tunnustanud igakuiselt parimaid vikipediste, andnud välja parima fotograafi auhinna, mille sai Jaan Künnap ning Vikipeedia sõbra 2019 auhinna, mille sai Tartu Hansa Rotary klubi.

Võtsime kasutusele uue kodulehe, mis ootab küll veel kujundamist sihtrühmadest lähtuvalt. Üldine korraldus seoses koosolekute ja kohtumistega on arendamisel. 

Wikimedia Eesti liige Teele Vaalma toob välja kogukonnapõhise lähenemise tähtsuse:

“On oluline, et MTÜ seisab näoga Vikipeedia kogukonna poole, tegeleb (mh) kogukonnale suunatud ürituste ja võistluste korraldamisega (nt suvepäevad, artiklivõistlused). MTÜ elas ka kaasa 200 000 artikli täitumisele, mis oli oluline kogukonnasündmus.” 

Teele lisab, et MTÜ võiks veel rohkem leida viise, kuidas MTÜ-d ja kogukonda omavahel lähendada, tekitada kogukonnaliikmetes motivatsiooni panustada nii Vikipeedia sees kui väljas. Koostöö tegemiseks peab olema inimeste vahel (isiklik) kontakt, see on mõistmise ja koostöö alus.

Miljon+ raames toimus EV101 kampaania. Võrreldes varasema EV100 kampaaniaga pälvis see küll vähem avalikku tähelepanu ja lisaks võttis samal ajal suure osa meie enda tähelepanust EL direktiivi temaatika. Teisalt jõudis kampaania siiski arvestatava osa inimesteni, muuhulgas reklaamis kampaaniat ka Eesti president Kersti Kaljulaid. Kampaanialehe järgi oli osalenute arv 116, kuid ilmselt oli osavõtjaid umbes 150 ringis, sest kõik osalejad ei pannud enda nime kirja. Miljon+ üks eesmärke on jätkuvalt näidata, et vikiartikleid võib kirjutada igaüks.  

Eraldi väljatoomist väärib ka Wikimedia Eesti korraldatud Põhjala kokkusaamine, kus osales kolme päeva jooksul 33 osalejat ning esindatud olid kõik kutsutud riigid peale Leedu. Põhjala kokkusaamine toimus 2019. aastal teist korda ning seekord oli esindatud ka Peterburi Wikimedia grupp. Üheks eesmärgiks oli, et umbes pooled osalejatest oleksid uued tulijad – nii saab anda kohalikele organisatsioonidele ideid, kuidas suurendada erinevad kogukondi ja nende aktiivsust. Et hoida kogukondade vahelist suhtlust aktiivsena, loodi ka Slacki kanal, mille kaudu toimub arutelu edaspidise koostöö suunas.

Samuti möödusid edukalt ja lõbusalt Vikipeedia suvepäevad, kus osales kolme päeva jooksul 45 huvilist peamiselt Eestist ja Venemaalt. Suvepäevade raames toimus pikem arutelu Wikimedia Foundationi järgmise kümnendi strateegia osas ning asukohaks valisime sihilikult Ida-Virumaa. 

Vikiartiklite kirjutamist on edendanud ka muud võistlused ja kampaaniad nagu Kesk- ja Ida-Euroopa kevad, Keeletoimetamistalgud, Lõimumisteemaline artiklikonkurss, Digihariduse konkurss ja Eesti notariaat 25. Katsetasime uue formaadina ka võistkondlikku 24 h artiklivõistlust. Kokku osales 111 inimest, kes muutsid või täiendasid 1008 artiklit. Lisaks korraldas MTÜ Mondo eraldiseisvalt võistluse “Iseseisvalt maailmahariduses(t)”. Toimusid ka mitmed fotokonkursid ning paar pildiretke.

Wikimania 2019. Eestlased Stockholmis. Foto: Vahur Puik. Litsents: CC0
Top