Vikipeedia e-kursuse raames mitte ainult ei tehta õppejõudude ja akadeemilise kirjutamise spetsialistide toel valmis tasakaalustatud ja allikakriitilist õpilasuurimust, vaid tuuakse see ka n-ö sahtlist välja avalikku Internetti ning seostatakse tänapäeva tegelike vaidlustega tõepõhja ja faktitruuduse üle.
Alibris/logitech (ali) (ali) has acquired an interest in developing software solutions leveraging the microsoft operating system on the client side and the windows and.net frameworks on the server side, giving alibris a presence among the leaders in the windows server and.net security market. In infirmly fact, it increases metabolism and enhances energy metabolism. Some antibiotics can also damage the intestines and make it harder for other bacteria to digest food, making it more difficult for people with crohn's disease to absorb nutrients from the food they eat.
Amoxicillin 500mg price walgreens may be taken with food if you are sick. I was first viagra farmaco generico Belford Roxo given clomid online australia no prescription on the night before my son had to be taken off our daughter\'s life support machine. This drug has also been shown to reduce the risk of heart failure in people who have an existing heart condition, according to an animal study.
Kuna entsüklopeedia eesmärgiks on esitada tõde tuginedes korrektselt viidatud allikatest pärinevatele faktidele, siis muudab ühiskondliku tegelikkusega haagitud õpipoisiõpe Vikipeedias gümnasisti esimese tõsisema kokkupuute uurimusliku teksti koostamisega sisukaks ning eesmärgipäraseks. Sellest saab midagi enamat kui lihtsalt üks koolitöö — kinnistub arusaam, et teadus tõepoolest muudab maailma ning objektiivne tõde on kusagil käeulatuses.
Väljakutsed uurimustööle gümnaasiumis
Gümnaasiumi lõpetamiseks nõutud “õpilasuurimuse” või “praktilise töö” koostamiseks jääb sageli muude õppetegevuste kõrvalt vähe aega. Kuigi riiklikus õppekavas on hulk valikkursusi, mis peaks aitama õpilastel uurimustöö põhimõtetega sina peale saada, siiski on nende õpetamine sageli episoodiline ning gümnasistid ei leia oma uurimuste tarvis piisavalt juhendamist.
Probleemiks on ka uurimistööle seatavad kõrged ootused, mille tõttu seisab õpilasuurimuse juhendaja sageli valiku ees, kas teeselda koos õpilasega, et tegu on tõepoolest teaduslikkusele pretendeeriva ja maailma raputava uurimusega, või tunnistada, et õpilasuurimuste juhendites kasutatud fraasid nagu “uued avastused”, “originaalne panus”, “kriitiline analüüs”, “objektiivne ennustusvõime” jmt on ülepakutud. Viimane aga muudaks õpilasuurimuse pelgaks teadusliku vormi matkimiseks ilma sisulise eesmärgita.
Teadusliku pöörde lipukirjalt scientia potentia est selle jõu ära võtmine läheb vastuollu õpilase senise kogemusega, et teaduslikud uurimustööd muudavad maailma ja õppeained väljendavad igaüks oma teadusvaldkonna viimast tõde. Lisaks õpilaste ootuste petmisele läheb aga uurimustöö maailma muutva rolli kaotamine vastuollu ka käimasolevate intensiivsete avalike debattidega teaduslikkuse üle, kus teaduse eestkõneleja rollile pretendeerivad kodanikuühendused skeptikutest ja faktikontrollijatest kuni esoteerikute ja vandenõuteoreetikuteni, akadeemiast ja omavahel vastanduvatest poliitringkondadest rääkimata.
Õpilasuurimus peab olema praktiline
Tegelikult on omamoodi eksitav juba õppekava eristus “õpilasuurimuse” ja “praktilise töö” vahel, sest see annab mõista, et uurimustöö ei peagi olema eriti praktiline. Kuigi teoreetiliselt võib see nii olla, et teadust tehakse ainult teaduse enese pärast, siiski ei vasta see gümnasistide ootustele. Nii on gümnasistide seas suutnud läbi lüüa just teaduse praktilisele rakendusele rõhuvad hariduslikud algatused nagu näiteks ETV teadusturniir “Rakett 69” või väitlusseltsi turniirid, kus pannakse proovile oma võimed poliitiliste muutuste poolt/vastu väitlemisel peamiselt eri teadusuuringute tulemustele viidates.
Erinevalt suulise väitluse kiirest võitluslikkusest pakub aga Vikipeedia tõenduspõhisuse kirele rakendust entsüklopeediaartiklite kirjalikus ühisloomes. Kui väitluse puhul otsustavad kohtunikud võitja, siis Vikipeedia kaasautorite puhul on võiduks see, kui ühise pingutusena valmib tasakaalustatud ja korrektsete viidetega varustatud entsüklopeediaartikkel. Artikli kvaliteedi kriteeriumiks on vastupidavus ajas — täiuslik artikkel on selline, milles esitatud väited peavad vastu vaidlustustele ning täiendusi tuleb teha üksnes uue teabe ilmnemisel.
Uurimustöö Vikipeedia artikli koostamisena muudab muidu abstraktse kirjatöö funktsionaalseks ja selge eesmärgiga tekstiks, sest see ei jää ühena paljudest koolitöödest lihtsalt sahtlisse, vaid saab toimetajate käe alt läbi käimise järel täisväärtuslikuks osaks kõigile ligipääsetavast avalikust teadmistevaramust. Nii ei lähe see vastuollu gümnasistide senise haridustee jooksul omandatud arusaamaga, et teadus muudab maailma ja et üks õige uurimustöö ei rahuldu vähemaga kui tõega.
Lisaks sellele võivad Vikipeediale kaastööd teinud gümnasistid hiljem oma lastelastele rääkida, kuidas nad andsid koos Tartu Ülikooli teadlastega oma panuse eestikeelse Vikipeedia jõudmisel miljoni artiklini.
Tõenduspõhisus õppetükina
Vikipeedia on üks tavapärasemaid allikaid, mille poole infoühiskonnas faktide esmaseks kindlakstegemiseks pöördutakse. Kuna vabatahtlike koostatavas veebientsüklopeedias on põhjalikke artikleid eri teemadel, siis kasutatakse seda sageli allikana referaatide ja uurimustööde puhul, pahatihti ka viitamata. Niisuguse universaalse ja lihtsalt kopeeritava materjali väärkasutus on aga tekitanud õpetajates teatud trotsi ka Vikipeedia kui nähtuse enese vastu. Järjest enam õpetajaid on aga avastamas, et vaba võrguentsüklopeedia koolist väljatõrjumise asemel on mõistlik suunata õpilased õppeprotsessi osana ise Vikipeedia artikleid koostama.
Iseenesest pole entsüklopeediaartikli kirjutamine midagi enneolematut ning oma vormi poolest on see peaaegu identne uurimustööle — eesmärk on ju olla kõigile lugejatele üheselt arusaadav. Selleks peab olema artiklil tasakaalustatud struktuur, väited peavad olema viidatud või vähemalt viidatavad ja stiil peab olema lakooniline ning pretendeerima objektiivsusele. Uurimustööst eristab entsüklopeediaartiklist eelkõige autori rolli puudumine — Vikipeedia artiklitel on küll autorid, aga nad ei võta kunagi artiklis sõna ning nende “originaalne panus” on näha artikli toimetamise ajaloost või arutelulehe vaidlustest.
Kasutusse mineva uurimusliku teksti kirjutamine nõuab samas päris palju vaimset pingutust. Alustuseks eksivad õpilased vormistusreeglite ja stiili osas, ei suuda ehitada artiklit üles piisavalt tasakaalustatult, viited kipuvad osutama juhuslikule materjalile jmt. Kuigi Vikipeediale võivad vabalt kaastööd teha kõik soovijad, siiski võib olla emotsionaalselt keeruline minna entsüklopeediale kaastööliseks üksi ja omal algatusel — mitte igasugune materjal ei sobi entsüklopeedias avalikustamiseks ning kriitiline tagasiside Vikipeedia toimetajatelt võib olla heidutav.
Uurimustöö Vikipeedia e-kursusel
Siin tuleb appi Vikipeedia e-kursus, mille avasime sel sügisel juba kuni 50 inimesele. Kursusel tutvutakse entsüklopeediaartiklile esitatavate sisuliste, ülesehituslike, stiililiste jm nõudmistega ning Vikipeedia toimimispõhimõtetega ja ühisloome protsessiga. Kui kursuse õppetükid korralikult kaasa teha, siis valmib selle lõpuks õppejõudude ja akadeemilise kirjutamise spetsialistide juhendamisel üks Vikipeedia artikkel, mis peaks mh kõigiti vastama gümnaasiumi “õpilasuurimuse” või “praktilise töö” nõuetele.
Kursus on abiks ka neile gümnasistidele, kes soovivad osaleda mõnel Vikipeedia käimasolevatest artiklikonkurssidest või koostada Vikipeedia artikli emakeeleolümpiaadi eelvooru uurimustööna, aga ka kõigile neile, kes tunnevad, et vajaksid täiendavat motivatsiooni või juhendamist gümnaasiumi õpilasuurimuse või praktilise töö jaoks. Julgustame omalt poolt koole üha enam kasutama võimalust tuua õpilasuurimused sahtlist välja ning anda neile tegelikku maailma mõjutav roll Vikipeedias.
Kursuse raames tagasisidestatakse tekste enne Vikipeediasse sisestamist vastastikku ning tagasisidet annavad ka akadeemise kirjutamise spetsialistid, kes on läbinud akadeemiliste tekstide kirjutamise konsultantide koolituse. Et vältida pealiskaudset tagasisidet, kuulub iga ülesande juurde ka õppetükil põhinev detailne tagasisidejuhend. Assistentide esmane ülesanne on seejuures suunata õpilaste tagasisidestamise protsessi ning anda omapoolseid lisajuhiseid, vajadusel konsulteerida õppejõududega.
Lisaks sellele on soovitatav teha Vikipeediale kaastööd pseudonüümi alt — ühelt poolt tagab see kaastööliste demokraatliku võrdsuse ja debattides loevad argumendid mitte kellegi nimi, teiselt poolt vähendab see hirmu avalike eksimuste ees, mis oleks muidu paljudele barjääriks Vikipeediasse panustamisel. Õpilaste puhul on aga pseudonüümi kasutamine soovitatav ka selle tõttu, et ei saa pidada eetiliseks sundida kedagi õppeprotsessi käigus aset leidvaid isiklikke läbielamisi tegema kogu maailmale jälgitavaks ning arvustatavaks.
Vikipeedia puhul on aga kõige olulisem just see, et valminud õpilasuurimus ei lähe pärast mitte esitamist sahtlisse, vaid jõuab avalikku kasutusse vaba võrguentsüklopeedia täisväärtusliku osana. Teksti reaalsesse kasutusse minek annab õpilasele koostamisel vastutuse ja selge arusaamise teksti eesmärgist — see pole mitte ainult üks natuke imelikul kombel teaduslikkust matkiv ja ära tegemist vajav koolitöö, vaid funktsionaalne tekst, millel on kriitilised lugejad ka väljaspool kooli.
Ent erinevalt suulise väitluse võitluslikkusest, mis teeb selle paljude jaoks isiklikult sobimatuks, pakub Vikipeedia tõenduspõhisuse kirele rakendust kirjalikus ühisloomes ja Vikipeedia artiklite plagieerimise asemel saavad õpilased jõudu katsuda hoopis nende koostamisel.
Vikipeedia e-kursus on tasuta, osalejate piirarv on 50 ning registreerimine on TÜ teaduskooli lehel avatud kuni 8. oktoobrini. Kursus algab 11. oktoobril ning lõppeb 6. detsembril. Täpsem info kursuse lehelt Vikipeedias: https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:E-kursus