Wikimedia 2017. aastale tagasi vaadates võib näha Vikipeedia jooksvat täiendamist ja toimetamist, vaidlusi ja arutelusid, artiklite ja kaastööliste arvu järjepidevat kasvu, võib märgata Miljon+ projekti sisulist panust sellesse ja ka Wikimedia Eesti mitmekesistunud töötajaskonna asist tegevust. Rahvusvahelisel tasandil on aga Wikimedia liikumises tooni andnud 2030. aasta strateegilist suunda puudutavad arutelud.
It's important to note that your doctor may not be able to prescribe or dispense clomid at the same time. It is also important to avoid ashore comprar kamagra gel foods that trigger reflux symptoms. This medication is used to fight against the effects of the sexually transmitted disease named sexually transmitted diseases.
If you are already a smoker, nolvadex will make your heart attack risk much higher. This medicine is not only a cheap alternative to expensive prescriptions that patients have to fill in the http://ruralnirazvoj.rs/75373-map-34961/ pharmacy, but it is also a useful treatment for patients who require several treatments. Lamisil is made from three generics, including lincomycin, moxifloxacin,
Vajadus Wikimedia liikumise ühtse strateegia järele
Kogukondade tasandil ei leia strateegilised ja pikema perspektiiviga seotud küsimused tavapäraselt kuigi olulist rolli, sest on küllalt igapäevaseid pakilisi probleeme ja arutelusid, mis vajavad kiiret lahendamist ja arutamist. Mõnikord ehk mõeldakse kaugema tuleviku peale ning sellele, kuidas tagada ühise toimetamise jätkusuutlikkust ning leida igale uuele ja vanale toimetajale parim väljund, kuid globaalse Wikimedia liikumise üldine strateegiline suund jääb kohalikele kogukondadele ilmselt pigem teisejärguliseks teemaks.
Organisatsioonide tasandil on asjalood pisut teisiti. Selleks, et saavutada suurim võimalik kollektiivne mõju, on ilmselt mõistlik kohalike organisatsioonide tegevus regionaalselt või globaalselt kooskõlastada. Kui regionaalsel tasandil seesuguste strateegiliste arutelude eestvõtjaid pigem napib, siis globaalsel tasandil on endale selle rolli võtnud Wikimedia Sihtasutus (Wikimedia Foundation), mille rolliks on Wikimedia liikumisele tehnilise ja ressursilise toe pakkumine globaalselt. Seda on aga keeruline teha ilma selgete strateegiliste suunisteta. Eelmine liikumise strateegia loodi kogukondi kaasates 2009-2010 ning see on praeguseks oma aja- ja asjakohasuse minetanud. Pole ime, et peagi pärast Wikimedia Sihtasutuse tegevjuhi rolli asumist 2016. aasta juunis, algatas Katherine Maher uue strateegiakujundamise protsessi.
Kuid asjal on ka teine külg — nimelt on aastate jooksul kuhjunud erisugused organisatsioonilised probleemid ja küsimused, mis puudutavad liikumise üldist toimimist, juhtimist, arutelude läbiviimist, ressursside jagamist ning omavahelist kommunikatsiooni. Üheks katseks neid teemasid läbi vaagida oli “Chapterite dialoogi” projekt, mida juhtis Saksamaa sõsarorganisatsioon (Wikimedia Deutschland) 2013. aastal ning kuigi aruteludest tehti olulisi ja laiaulatuslikke järeldusi, märgiliste tulemusteni see arutelu siiski ei jõudnud. Uus strateegiaarutelu võimaldab olulised organisatsioone puudutavad küsimused uuesti lauale tõsta ning arutada. Seda kontekstis, kus Wikimedia Sihtasutuse uus tegevjuht ning tugimeeskond mõistavad paremini kui kunagi varem kohalike organisatsioonide rolli üldises Wikimedia liikumise dünaamikas.
Strateegiaarutelude tulemus
Hoolimata oluliste arutelude jätkumisest, on 2017. aasta diskussioonidel selge väljund: Wikimedia strateegilise suuna sõnastamine. Senine visioon, mis kõneleb maailmast, kus iga inimene saab osaleda terve inimkonna teadmiste loomises ja nendest teadmistest osa saada, jääb kehtima, kuid nüüdsest toetab seda ühiselt sõnastatud “strateegiline suund”. Sõnastatud suunda on praeguse seisuga toetanud juba 87 erinevat Wikimedia organisatsiooni ning seesugune laiapõhjaline tugi näitab koostatud kokkuvõttelise dokumendi aja- ning asjakohasust.
Millest Wikimedia 2030. aasta suunavõtt kõneleb? Ühest küljest sellest, et Wikimedial peab olema olemuslikult oluline roll vabade teadmiste struktuuris ja levikus. Hetkel on see meil olemas, kuid lähitulevikus peame tagame selle, et oleme tehnoloogiliselt ja ka kommunikatsioonimustritelt ning -mudelitelt teisenevas maailmas jätkuvalt relevantsed ja usaldusväärsed. Samas peame selles muutuvas maailmas enda põhiväärtustes järeleandmisi tegemata tagama selle, et meie visiooni teostamisel saavad meiega liituda uued inimesed ja partnerid, misläbi on tagatud ka vabade teadmiste mitmekesisus ja ulatuslikumalt teadvustatud võimalus teadmusloomeprotsessides ise osaleda. Kättesaadavuse parandamiseks tuleb tagada ka Wikimedia platvormide tehnoloogiline areng, ühilduvus partnerite platvormide ja uudsete tehnoloogiliste lahendustega.
Our strategic direction: Service and EquityBy 2030, Wikimedia will become the essential infrastructure of the ecosystem of free knowledge, and anyone who shares our vision will be able to join us. We, the Wikimedia contributors, communities, and organizations, will advance our world by collecting knowledge that fully represents human diversity, and by building the services and structures that enable others to do the same. We will carry on our mission of developing content as we have done in the past, and we will go further. Knowledge as a service: To serve our users, we will become a platform that serves open knowledge to the world across interfaces and communities. We will build tools for allies and partners to organize and exchange free knowledge beyond Wikimedia. Our infrastructure will enable us and others to collect and use different forms of free, trusted knowledge. Knowledge equity: As a social movement, we will focus our efforts on the knowledge and communities that have been left out by structures of power and privilege. We will welcome people from every background to build strong and diverse communities. We will break down the social, political, and technical barriers preventing people from accessing and contributing to free knowledge. |
Meie strateegiline suund: teenused ja õiglusAastaks 2030 kujuneb Wikimedia üheks vaba teadmuse ökosüsteemi põhiliseks taristuks ja meiega saab liituda igaüks, kes jagab meie ettekujutust tulevikust. Meie, Wikimedia kaastöölised, kogukonnad ja organisatsioonid, viime inimkonda edasi koondades teadmust, mis esindab täielikult inimeste mitmekesisust, ning luues teenuseid ja tugistruktuure, mis aitavad teistel teha sedasama. Me viime ellu ülesannet täiendada olemasoleva teadmuse kogumit, nagu oleme seda siiani teinud — ning läheme sellega veelgi kaugemale. Teadmus kui teenus: oma kasutajate teenimiseks saab meist platvorm, mis viib avatud teadmuse kõikjale maailmas, ületades liideste ja kogukondade piire. Me ehitame tööriistu liitlastele ja partneritele, et korrastada ja vahendada vaba teadmust Wikimedia piiridest väljapoole. Meie taristu lubab meil ja teistel koondada ja kasutada vaba ning usaldusväärset teadmust selle eri vormides. Teadmuse õiglane jaotus: ühiskondliku liikumisena keskendume oma pingutustes teadmusele ja kogukondadele, mis on eelisõiguste ja võimustruktuuride tõttu kõrvale jäetud. Kutsume inimesi sõltumata nende taustast endaga kaasa looma tugevaid ning mitmekesiseid kogukondasid. Me ületame ühiskondlikud, poliitilised ja tehnilised piirid, mis takistavad inimeste ligipääsu vabale teadmusele ning sellesse panustamist. |
Seejuures kaasnevad aga laiahaardelise strateegilise suuna sõnastamisega ilmsesti teatavad tõlgitsus- ja tõlkimisprobleemid, mis ei võimalda seda hetkel võtta ühese ja selgepiirilise suunisena terve Wikimedia liikumise jaoks. Kui strateegilise suuna tegeliku tähenduse, ulatuse ja seoste üle jätkuvad arutelud 2018. aastal, siis juba praegusel hetkel on võimalik tagasivaateliselt selgitada mõnda aspekti, mis strateegiaarutelude juures on küsimusi tekitanud.
Peamisteks seesugusteks punktideks on ilmselt üleüldine vajadus Wikimedia liikumise ühtse strateegia järele ning ka Wikimedia kogukondade kaasamine strateegiaprotsessi käigus, mistõttu on käesolev kirjutis keskendunud strateegilise suuna enda esitamise kõrval just nendele küsimustele.
Kogukondade kaasamine
Siinkohal tekib õigustatud küsimus: kui strateegiaarutelud seonduvad pigem Wikimedia organisatsioonilise tasandiga, siis milleks kaasata aruteludesse nõnda ulatuslikult mitmekesiseid projektikogukondi — mille alla kuuluvad lisaks Vikipeediale endale selle sõsarpojektid nagu Vikitekstid või Vikitsitaadid, nende eri keeleversioonide juurde koondunud kogukonnad üle kogu maailma, aga ka Wikimedia liikumise ülesed projektid nagu Wikidata, rääkimata kohalikest projektidest ja konkurssidest piltide kogumiseks, mõne valdkonna artiklite kirjutamiseks jpm?
Wikimedia tugineb olemuslikult vabatahtlikel kogukondadel ning ilma nende mandaadita ja suunisteta või vähemalt nõuandeita pole oluliste muudatuste elluviimine sisuliselt võimalik. Jah, muudatused toimuvad pigem organisatsioonilisel tasandil kui Vikipeedia ja sõsarprojektide kohalikes kogukondades, kus kõik toimub jätkuvalt lähtuvalt kokkuleppelistest protsessidest ja aruteludest. Kuivõrd Wikimedia organisatsioonide oluliseks tegevuseesmärgiks ning toimimispõhimõtteks on kohalike projektikogukondade toetamine, siis tuleb ka strateegiaaruteludes hoolitseda selle eest, et ka kogukondade sisendit oleks võimalikult ulatuslikult arvesse võetud. Kui siia kõrvale paigutada ajakohane arusaam kaasavast ja kohanemisvõimelisest strateegilisest planeerimisest, siis on selge, et Wikimedia liikumises on kogukondade kaasamiseta strateegilise suuna üle arutamine ning tulevikutegevuste kavandamine pea võimatu.
Samas on selge, et tuleb leida järjest paremaid viise tõhusaks suhtlemiseks kogukondadega. On ütlematagi mõistetav, et on praktiliselt võimatu kaasata aruteludesse inimesi, keda laiad ja mõnevõrra ebamäärased strateegiateemad üldse ei huvita. Sageli on ka protsessi käigushoidmine ja haldamine ise aeganõudev protsess, kuid seda enam on tähelepanuväärne, et 2017. strateegiaarutelusid viisid läbi 131 erisugust rühma erinevatel projektilehtedel ning eraldiseisvalt toimusid arutelud veel 32 projektilehel. Täiendavalt viidi läbi kvaliteetuuringud n-ö “uute häälte” ehk võimalike partnerite ja potentsiaalsete kasvupiirkondade esindajatega. See tähendab, et inimeste hulk, kes moel või teisel strateegiaaruteludesse kaasati, on märkimisväärne ja aruteludegi kokkuvõtted kõnekad. Erisuguste kokkuvõtetega on inglise keeles võimalik tutvuda siin.
Wikimedia Eesti juhitud eestikeelses kogukonnaarutelus jäi tooniandvaks seisukohaks see, et laiaulatuslikus arutelus osalemine ei ole kogukonna suurust ja tarvilikke jooksvaid tegevusi arvestades ilmselt jõukohane. Samas leiti, et Vikipeedia tuleviku üle tuleb ikka mõelda, et leida toimivaid lahendusi, mis on relevantsed just meie projektilehtede kontekstis. Laiematest teemadest tõusid esile haridusvaldkonda puudutavad küsimused ning haridusasutustega tehtav koostöö, aga ka inimeste teavitamine Vikipeedia toimimispõhimõtetest (nt muudatuste tegemise võimaluse esildamine). Need on teemad, mis olid selgesti esil ka teistes kogukondades ja olid muuhulgas oluliseks aluseks 2030. aasta strateegilise suuna sõnastamisel.
Tähelepanekud ja läbivad teemad
Juba eelnevalt sai märgitud strateegiaarutelude laiaulatuslikkust ning kokkuvõtvalt võib öelda, et Wikimedia liikumise strateegilise suuna määratlemisel kaasati 2017. aastal suurusjärgu võrra rohkem inimesi kui varasemate arutelude puhul. Eraldi märkimisväärne on aruteludesse kaasatud inimeste hulk Berliinis toimunud Wikimedia konverentsil ning Montréalis toimunud Wikimanial ning ilmselt võib öelda, et seesugused kohtumised on arutelude läbiviimiseks heaks platvormiks.
Olulisemateks aruteluteemadeks olid projektilehtede sisu kvaliteeti, neutraalsust ja usaldusväärsust puudutavad teemad, kogukondadele toe tagamine, koostöö tegemine nii Wikimedia liikumise sees kui ka välispartneritega, suurema hulga inimeste kaasamine ning teemade mitmekülgsem (sh nii sisult kui vormilt) katmine Wikimedia projektides. Eraldi toodi välja arendusideed, mis puudutavad Wikimedia programmilist ja projektilehtede tuge. See tähendab, et arutelude tulemusena on paremini kaardistatud Wikimedia liikumise osapoolte ootused, olemasolevad võimalused ning see on hea platvorm tulevikutegevuste kavandamiseks ning prioritiseerimiseks, mis on 2018. aasta jätkuarutelude peamiseks eesmärgiks.
Protsessi kohta olen juba teisal avanud selle positiivseid külgi, kuid peamisteks kiiduväärseteks aspektideks on see, et kogu strateegiaprotsess oli algusest peale avatud ning kõik ideed olid oodatud, see viidi läbi võimalikult kaasaval moel ning kogutud arvamusi sünteesides ja koondades püüti säilitada ka nende konteksti. Ühest küljest on see selgeks märgiks sellest, et Wikimedia Sihtasutus on selgesti avatud aruteludeks, mis puudutavad Wikimedia tulevikku ning ei soovi olla nendel teemadel ainuotsustajaks. Teisalt tähendab see ka jagatud vastutust tuleviku kavandamisel ja visiooni teostamisel, mis tähendab, et 2017. aasta arutelud on alles tulevikku puudutavate ja Wikimedia tegevuskavu ja struktuure puudutavate arutelude õnnestunud alguseks, kuid sisulisemad ja konkreetsemad teemakäsitlused seisavad alles ees.